/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/03/12/14422504t1h5df9.jpg)
Kuigi õues on veel vahelduva eduga miinuskraadid, on varakevadised lumikellukesed juba peanupud välja pistnud. Elu24-le saatis lugeja pildi ning kirjeldas, et eelmisel nädalal õitsenud lumikellukesed kasvavad lund trotsides ikka sama jõudsalt.
KEVADEKUULUTAJAD ⟩ Vaprad ja varajased lumikellukesed õitsevad lund trotsides
«Nii lahe on vaadata. Märkasin lumikellukesi juba eelmisel nädalal, siis tuli järsku lumi maha, aga tänaseks on jälle kõik sulanud ja kellukesed ikka sama koha peal ja sama jõudsalt kasvamas,» kirjutatakse Elu24 toimetusele.
/nginx/o/2022/03/12/14422500t1h0eb2.jpg)
Väikesed valged kellukjad õied võivad soojematel talvedel alustada õitsemist juba siis, kui lumi on veel maas. Tavaliselt õitseb taim aprillis.
Taime varane õitsemine on võimalik tänu sellele, et lillel on eriline võime alajahutada taimevedelikku suhkru abil. Lumikellukesed kasvavad 10–15 sentimeetri kõrguseks. Vars on lehtedeta. Lehed kasvavad kodarikuna, neid on kaks tükki.
Lehelaba on ühtlaselt kitsas, 5–7 millimeetri laiune, vanemana nõgus, terveservaline ja tömbi otsaga. Õitsemise alguses on leht lühem, lõpu poole ulatub kuni õieni. Õis on piklik-kerajas ja kolme õiekattelehega.
Lumikellukesed sobivad püsikupeenardesse, sest nad on kõige varasemad õitsejad juba siis, kui teised taimed pole veel tärganudki. Kevade edenedes annavad nad ruumi teistele taimedele. Hea alternatiiv on istutada lumikellukesed õuemurusse, näiteks puude ja põõsaste lähedale, kust lumi kõige varem ära sulab.
Lumikelluke levib hästi sibulate, tütarsibulate ja seemnete abil. Lille seeme sisaldab õlirikast elaiosoomi, mis meeldib sipelgatele. Nende abil toimubki taime levik seemnete abil. Lumikellukesed on mürgised taimed.
Allikas: www.kekkila.ee