«73-aastane pensionär, jalad juba ju valutavad. Täielik korralagedus,» kirjeldab Ukrainast sugulased Eestisse toonud eestlane. Mees kurdab, et Põhja-Tallinnas Niine 2 avatud sõjapõgenike vastuvõtukeskuses pole süsteemi. Tallinna abilinnapea tunnistab probleemi: «Olukorras, kus keskus pandi nii kiiresti üles, tuleb möönda, et sellised vead on tõesti võimalikud.»
Tallinna linnavalitsus avas 2. märtsil Põhja-Tallinnas Niine 2 ööpäev läbi avatud vastuvõtukeskuse Ukraina sõjapõgenikele. Keskuse eesmärk on pakkuda ühes kohas erinevaid teenuseid, abi ja infot, mida põgenikuna Eestisse jõudnud inimene vajab.
«Soovime, et Ukraina sõja eest põgenenud inimesed tunneksid end Tallinnas turvaliselt ja teretulnuna ning saaksid igakülgset abi. Arvestame sellega, et pakume teenuseid ja tuge pikema aja jooksul, seetõttu korraldasime vastuvõtukeskuse kohe alguses Tallinna linnaasutuste, sotsiaalkindlustusameti, politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning Eesti Pagulasabi koostöös,» ütles linnapea Mihhail Kõlvart.
Paljud eestlased on läinud Ukraina piirile appi, et tuttavaid, sugulasi või hoopiski võhivõõraid Eestisse tuua. Üks neist oli Ants (nimi muudetud, toimetusele teada), kes käis Ukrainas järel oma abikaasa emal, vanaemal ja neljal lapsel. Esmajoones pöördusid nad aadressil Niine 2 asuvasse põgenike vastuvõtukeskusesse.
«Täielik korralagedus!»
«Esimest korda käisin seal laupäeval, aga siis oli seal nii pikk järjekord, et me ei hakanud sinna jääma. Öeldigi, et tuleksime nädala sees tagasi, et siis on väiksem järjekord, aga rohkem inimesi tööl. Täiesti arusaadav,» sõnab Ants.
Keskusesse suunduti tagasi teisipäeval. Ukse peal seisis munitsipaalpolitseinik ehk turvamees, kes suunas inimesi ooteruumidesse. «Turvamees ütles, et hakkab inimesi nägude järgi kutsuma. Küsisin veel ta käest üle, kui kaua võib minna, et mul pole kahjuks terve päev aega. Öeldi, et ei lähe kaua, maksimum pool tundi. See meile sobis ja läksime ooteruumi.»