Saatejuht Marek Lindmaa oli lähedal läbipõlemisele: tekkisid ärevushood ja ma ei tundnud iseennast ära

Merilyn Närep
, Päevatoimetaja
Copy
Marek Lindmaa
Marek Lindmaa Foto: TV3

«Et ma enam ei jaksa, ei suuda, ei viitsi, ei taha,» kirjeldab TV3 saatejuht Marek Lindmaa «Rambivalguse» taskuhäälingus enda tundeid ajal, kui oli üht saadet tehes väga lähedal läbipõlemisele.

«Saate «Imikuga metsas» tegemise ajal. Just sellel hetkel, kui ma aru sain, et mul tegelikult polegi kedagi ja ma pean nüüd ise kõik tegema,» kirjeldab Marek, millal ta oli oma elus läbipõlemisele kõige lähemal. 

Saatejuhil oli hetk, kus ta tundis, et peab juhtme seinast välja tõmbama. «Et ma enam ei jaksa, ei suuda, ei viitsi, ei taha. See kasvab kuidagi üle pea, aga ma leidsin selle mõnusa rahukoha jälle üles,» märgib ta. 

«Ütlesin endale: «Stopp!» Ma saan kõigega hakkama. Ei ole lahendamatuid olukordi, vaid on saamatud inimesed ja saamatu inimene vist nagu ei taha olla. Rahune maja ja hakka tegema,» sisendas ta endale.

Marek ei tea täpselt, kas nimetada seda läbipõlemiseks, aga tolle saate tegemise käigus tekkisid tal ärevushood. «Mingitel hetkedel tundsin, et ma ei saa magada. Midagi on kehvasti. Ei tundnud iseennast ära.»

Siis mõtiskleski Marek, kas nüüd on kätte jõudnud hetk, kus heleda leegiga põlenud tuli järsku kustub. «Raske aeg oli, aga suutsin sellest kuidagi jälle ise välja ronida. Olid auku kukkunud, aga väikese sõrmega hoidsid äärest kinni ja lõpuks kraapisid end kiirest välja jälle.»

Marekul on ka kolmeaastane tütar, keda ta endise elukaaslasega kasvatab. Loomulikult püüab ta tütrega tiheda töögraafiku kõrvalt võimalikult palju tegeleda. «Ta märkab väga palju. Olin temaga koos, kui tekkis probleem ja ohkasin, et ma ei jõua enam... Tekkis viha, nördimus ja väsimus. Laps kuidagi vaatas mind, ta nägi mu nördimust ja ütles vaid: «Issi, ära muretse, kõik saab korda.»»

Saatejuht tunnistab, et tütar tajub isa tundeid väga hästi. «Mul endal on ka mõnikord süümekad, et tahes-tahtmata võtan töö koju kaasa.» Ideaalis sooviks Marek, et saaks lapsega tegeleda nii, et ei peaks tööle üldse mõtlema. «Siiralt loodan, et see aeg suvel tuleb.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles