Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Arreteerimisohus olnud Eesti režissöör pages Venemaalt koos perega Eestisse: arvan, et saime viimasel hetkel minema (2)

Copy
Andres Puustusmaa.
Andres Puustusmaa. Foto: Eero Vabamägi

«Ma ei taha väga detailselt seda rääkida, aga see on reaalsus. Arvan, et saime viimasel hetkel minema,» sõnab režissöör Andres Puustusmaa «Ringvaate» saates, rääkides sellest, et tema perekonda tabas Venemaal arreteerimisoht.

«Otsus Venemaalt põgeneda sündis otseselt seetõttu, et värdjas kurjategija... keeruline on rääkida, sest käib pidev oma egoga võitlemine. Peaksime rääkima hoopis teistest asjadest, mitte sõjast ja kuritegelikust õudusest, mis toimub,» selgitab režissöör Andres Puustusmaa, miks otsustas koos perega Venemaalt tagasi Eestisse pageda.

«Ammu plaanisime, et peaks tagasi Eestisse tulema ning siduma töö hoopis muude mõtetega.» Siiski kogunes Venemaal tööd ning raha oli vaja teenida ja nii jäigi plaan kodumaale naasta tagaplaanile. 

Venemaa rünnak Ukraina vastu oli Andrese sõnul metsikult suur šokk. «Neid inimesi on Venemaal palju, kes on režiimi vastu. See ongi hetkel kõige keerulisem, väga paljud põgenevad, kes saavad. Mis saab edasi, ei tea ju keegi!»

Kui lihtne on praegu Venemaalt põgeneda? «Enamjaolt lastakse riigist välja neid, kel on sugulassidemeid välismaal, aga iga hetk võib piir lukku minna ja siis ei pääse ei välja ega sisse.»

Perekonda tabas arreteerimisoht

Andres tundis, et Venemaal kuulati näiteks pealt telefonikõnesid ning neid jälgiti. «Ega me ei saanud telefoni teel seal rääkida. Hoiatati, et ka WhatsAppi võidakse pealt kuulata. See toimus väga kiiresti. Stalini aeg on. See on jube ja seda peab teadvustama.»

Režissöör tunnistab ka, et tema perekond oli mingil hetkel vahistamisohus. «Ma ei taha väga detailselt seda rääkida, aga see on reaalsus. Arvan, et saime viimasel hetkel minema.»

Eestisse pääsemisel oli Andrese perele suureks abiks Eesti saatkond. Võeti ette teekond Moskvast rongiga Peterburi ja sealt edasi juba bussiga Tallinnasse.

Tagasi üles