Mis saab aga tööst? «Praegusel hetkel teeksime kaugtööd, aga väga varsti peame midagi välja mõtlema, sest saame palka rublades, kuid selle väärtus kahaneb iga päevaga,» tunnistab venelanna.
«Korteriga pole meil hetkel mitte midagi kindlalt, sest meil on ka lemmikloomad. Kindlasti saame kuidagi hakkama, aga on palju sõjapõgenikke, kes vajaksid neid kortereid rohkem kui meie,» märgib ta. Eluaset pole nad seega Eestis veel leidnud.
Enne Venemaalt lahkumist peavad nad ka kõikide loomade dokumendid korda saama. «Samuti käima arstide juures kontrollis, sest ilmselt võtab veidi aega, et leida uusi arste uues riigis. Peame ka paljudest asjadest lahti ütlema ning oma korteri välja üürima. Samuti peaksime leidma kellegi, kes hoolitseks meie maakodu eest, ning loomulikult peab ka pakkima.»
Kui kerge on Eestisse reisida?
10. märtsil peatas välisministeerium viisataotluste (nii lühiajaliste C-liiki viisade kui ka pikaajaliste D-liiki viisade) vastuvõtmise Venemaa ja Valgevene kodanikele Eesti välisesindustes Moskvas, Peterburis, Pihkvas ja Minskis ning sealsetes välise teenuseosutajate viisakeskustes.
«Otsus on tehtud tulenevalt teenustasu tehnilise maksmise võimatusest, rahvusvahelise olukorra pingelisusest ja Venemaa jätkuvast sõjategevusest Ukrainas. Seni menetluses olevad viisataotlused või taotlused, mis esitati 10. märtsil või enne seda, menetletakse lõpuni,» sõnab PPA arendusosakonna õigusliku staatuste grupi valdkonna koordineerija Riin Valgmäe.
Erandkorras saab välisesindustes viisat taotleda Venemaa ja ka Valgevene kodanik, kelle laps, vanemad, sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisloa või elamisõigusega isik. Samuti saab jätkuvalt erandina taotleda viisat vältimatul perekondlikul või meditsiinilisel põhjusel (nt planeeritud operatsioon) ja humanitaarkaalutlustel.
Viisad, mis on väljastatud enne 10.03.2022, kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni.