Analüütikud tõid välja Vene-Ukraina konflikti 10 müüti

Ukrainlane 3. märtsil Harkivis, mis sai Vene vägede rünnakus kannatada Foto: SERGEY BOBOK/SCANPIX

USA-s asuv uudiste- ja teabeveebilehekülgede usaldusväärsust jälgiva organisatsiooni NewsGuard analüütikud ütlesid, et Venemaa riikliku meedia allikatega ühinevad valenarratiivide avaldamisel ja propageerimisel vähemtuntud leheküljed.

NewsGuard avaldas kümme populaarsemat Venemaa-Ukraina sõja müüti, sealhulgas «rünnaku» keemiatehasele Ida-Ukrainas ja et 2014. aasta referendum Krimmi ühinemise kohta Venemaaga on legitiimne.

Analüüsi kohaselt on ebatõesed väited genotsiidi ja natsismi toetavate Kiievi võimude kohta Venemaa-Ukraina konflikti ajal levinumate valede seas.

Facebook ja Instagram teatasid 28. veebruaril, et blokeerivad juurdepääsu Venemaa riiklikele meedivõrkudele RT (Russia Today) ja Sputnik kogu Euroopa Liidus. TikTok on eeskuju järginud. Sama tegi ka YouTube, mis on Ühendkuningriigis ja Euroopas oma platvormil need Vene meedia blokeerinud. Ka Twitter teatas, et blokeerib Euroopa Liidus RT ja Sputniku.

NewsGuard teatel on ta tuvastanud ja jälgib 114 veebidomeeni, sealhulgas Venemaa riiklikke meediaallikaid nagu RT, Sputnik ja Tass. Samas organisatsioon hoiatas, et veebisaidid, millel pole otsest linki Kremliga, edastavad ka tavalistele sotsiaalmeediaplatvormidele valesisu.

«Venemaa kasutab valede ja moonutatud narratiivide tutvustamiseks, võimendamiseks ja levitamiseks kogu maailmas mitmekihilist strateegiat – tuginedes ametlikele riiklikele meedia allikatele, anonüümsetele veebisaitidele ja kontodele ning muudele meetoditele, mis edendavad Kremli huve ja alavääristavad vastaseid,» teatas USA organisatsioon.

Venemaa kasutab valenarratiivide käivitamiseks ja reklaamimiseks selliseid platvorme nagu Twitter, YouTube ja TikTok Foto: Andre M. Chang/Scanpix

NewsGuard lisas, et Venemaa valitsuse rahastatud ja hallatavad veebileheküljed kasutavad valede narratiivide käivitamiseks ja reklaamimiseks digitaalseid platvorme nagu Youtube, Facebook, Twitter ja TikTok.

NewsGuard jätkas, et desinformatsiooni edastatakse anonüümsetel veebilehekülgedel, sihtasutuste ja teadusuuringute lehekülgedel, mille rahastamine on hämar.

Suuremad sotsiaalmeediaplatvormid teatasid, et jälgivad kogu aeg Vene sissetungiga Ukrainasse seotud desinformatsiooni. Facebooki ja Instagrami emafirma Meta käivitas Vene-Ukraina konfliktiga seotud sisu jälgimiseks «erioperatsioonide keskuse», Twitter teatas aga, et on peatanud enam kui tosina Venemaaga seotud konto. YouTube ja TikTok on samuti öelnud, et jälgivad hoolikalt konfliktiga seotud sisu.

Need on NewsGuardi poolt ära toodud kümme Venemaa-Ukraina sõja müüti, millele järgneb NewsGuardi ümberlükkamine:

1. Ukraina Donbassi venekeelsete elanike peal pannakse toime genotsiidi. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon OSCE pole leidnud selle kohta tõendeid

2. Poola keelt kõnelevad diversandid üritasid lasta õhku Donbassi klooritehast. Video «rünnakust», mille kohta puuduvad tõendid, salvestati päevi enne selle väidetavat toimumist.

3.Ukraina väed pommitasid 17. veebruaril 2022 Ida-Ukrainas Luhanskis lasteaeda. Pommid tulid tegelikult venemeelsetelt separatistidelt.

4. Venemaa ei rünnanud invasiooni alguses Ukraina tsiviilinfrastruktuuri. Üks päev pärast sissetungi, 25. veebruaril dokumenteeris inimõigusorganisatsioon Amnesty International vähemalt kolm Venemaa sõjalist rünnakut Ukraina tsiviilpiirkondade vastu.

5. Ukraina poliitikas ja ühiskonnas lokkab natsism, mida toetavad Kiievi võimud. Ukraina paremäärmuslik rahvuslik partei Svoboda kogus 2019. aasta presidendivalimistel vaid 1,6 protsenti häältest.

6. Lääs korraldas 2014. aastal riigipöörde, et kukutada Venemaa-meelne Ukraina valitsus. Puuduvad tõendid, mis toetaksid teooriat, et 2014. aasta Maidani revolutsioon Ukrainas oli lääneriikide korraldatud riigipööre.

7. USA-l on Ida-Euroopas biorelvade laborite võrgustik. Väited põhinevad USA kaitseministeeriumi bioloogilise ohu vähendamise programmi valesti tõlgendamisel.

8. NATO-l on Lõuna-Ukrainas Odesas sõjaväebaas. Ukrainas ei ole välisriikide sõjaväebaasid seadusega lubatud

9. Krimm ühines Venemaaga seaduslikult. ÜRO kuulutas 2014. aasta referendumi, mis toetas Krimmi liitumist Venemaaga, ebaseaduslikuks.

10. Tänapäevase Ukraina lõi kommunistlik Venemaa. Venemaa ja Ukraina ühine ajalooline pärand ulatub rohkem kui 1000 aasta taha.

Venemaa hakkas oma väeüksusi viima Ukraina piiri äärde 2021. aasta teises pooles, tekitades Ida-Euroopas pingeolukorra.

Vene väed alustasid Ukraina vallutamisega 24. veebruaril. Vene võimud lootsid, et sellest kujuneb välksõda, mis lõppeb umbes nädalaga.

Venemaa pani kahes asjas mööda: ukrainlased avaldavad oma riigi kaitsmisel tugevat vastupanu ning Euroopa Liit, USA ja NATO asusid Ukrainat erineval viisil toetama.