:format(webp)/nginx/o/2022/03/04/14406520t1h2921.jpg)
Ukraina pealinna Kiievi lähedal on Venemaa sõjamasinate kolonn, mille pikkus on nüüdseks juba üle 64 kilomeetri. Rahvusvahelise meedia teatel oli see 28. veebruaril umbes 30 kilomeetri pikkune ja 27. veebruaril ainult viis kilomeetrit pikk. Seega on venelaste kolonn mõne päevaga pikemaks veninud.
USA mittetulundusliku meediakontserni National Public Radio ehk NPR teatel ulatus Venemaa sõjaväekolonn 28. veebruaril Prõbirskist põhja pool Antonovi lennuväljani lõuna pool.
Erasatelliidifirma Maxar Technologies satelliidifotodel on näha teel palju sõidukeid järjest, kuid nende vahel on ruumi. Mõnes kohas on sõidukid vees ning osal fotodel on näha kahte või kolme sõjamasinat sõitmas kõrvuti.
Maxar Technologiese esindajate sõnul on kolonnis näha soomusmasinaid, tanke ja suurtükiväe sõidukeid.
/nginx/o/2022/03/04/14406522t1h0a5b.jpg)
Soome riigikaitsekõrgkooli õppejõu kolonelleitnant Jarmo Mattila sõnul peavad Vene sõjamasinad liikuma pikas kolonnis, kuna Kiievist põhja pool on vähe maanteid.
«On näha, et Kiievi lähedale koondub rohkem motoriseeritud jalaväge ja toetusrelvastust ning ka hooldust. Kuna piirkonnas pole piisavalt teid, on kõik samal teel,» selgitas soomlane.
Mattila jätkas, et Vene militaarsõidukite sõitmine järjest ja lähestikku näitab, et venelased ei usu, et ukrainlased suudavad nende sõidukikolonni õhust rünnata.
«Need Vene masinad oleks ukrainlastele magus suutäis. Aga tõenäoliselt ei ole Ukrainal suurtüki- ega raketiheitjaid või pole muul põhjusel võimalik Vene sõjamasinate kolonni rünnata,» selgitas Mattila.
«Võimalik, et Ukrainal pole ka vägesid, mida saaks kasutada kolonni hävitamiseks. Teisisõnu ei pruugi olla sobivat reservi,» lisas Soome kolonelleitnant Mattila.
Samal seisukohal on ka Soome endine peastaabi luureülem kindralmajor Pekka Toveri. «Ukrainlastel on tõesti vähe kaugründevõimet. Lisaks on Venemaal kohapeal õhutõrje,» nentis ta.
Ukraina on suutnud Türgist ostetud Bayraktari droonide abil Vene vägedele kahju tekitada. Toveri sõnul ei ole Ukrainas droone piisavalt, et need Vene masinakolonnile olulist kahju tekitaks.
«Kolonn oleks väga lihtne sihtmärk. Kuid teades ukrainlaste piiratud võimekust, on venelased kindlad, et nad võivad niimoodi järjest sõita ja ukrainlased ei saa neile pihta,» nentis Soome kindralmajor Toveri.
Soome sõjandusekspertide sõnul pakub masinate sõitmine üksteise lähedal ka kaitset maaväe rünnaku eest.
«Minu teada seal Ukraina maavägesid ei ole, aga kui seal võitleksid näiteks kohalikud väed, oleks neil ilmselt raskem lüüa venelaste suurt väge kui väiksemat sihtmärki,» ütles Mattila.
Mattila arvates ei suuda Kiievi-lähedase Vene kolonni sõdurid Ukraina pealinna vallutada.
«Ma ei usu, et need sõdurid suudaksid Kiievi vallutada ja seda kontrollima hakata. Selle kolonniga on kaasas ka tehnikuid ja meditsiinipersonali, kes otseselt ei sõdi. Kiiev on suur linn ja ainuüksi selle isoleerimiseks on vaja palju väeüksusi. Avalikkuses on palju räägitud Venemaa armee tarneahelate probleemidest ja venelased üritavad seda probleemi lahendada, kuid seni tulutult,» jätkas Mattila.
Venemaa hakkas viima väeüksusi ja relvastust Ukraina piiri äärde möödunud aasta teises pooles, tehes koos Valgevenega ka sõjalisi õppusi.
Vene väed alustasid Ukraina vallutussõda 24. veebruaril. Venemaa ja president Vladimir Putini sõnul juhivad Ukrainat natsid ja narkomaanid ning Ukraina on ohtlik riik, mis võib Venemaa julgeolekut ohutada.
Lääs mõistis Venemaa invasiooni Ukrainas hukka. Üle ühe miljoni ukrainlase on riigi lääneosa kaudu põgenenud teistesse riikidesse.
Euroopa Liit, USA ja NATO abistavad Ukrainat. Osa riike on saatnud Ukraina armeele relvi, laskemoona ja muud vajalikku. Heategevusorganisatsioonid aitavad tsiviilelanikel oma riigist lahkuda.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus venelaste vastu sõdima vabatahtlikke. Osas riikides ongi sõjaväelise kogemusega mehed teada andnud, et soovivad minna ukrainlasi aitama. Paljudel neist on Prantsuse võõrleegioni (Légion étrangère) kogemus.