Jaapani «ninja'd» tahavad panna Ukrainas venelaste vastu kõik oskused mängu

Jaapani ninja'ks kehastunu. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Keiichi Kurogi on üks neist jaapanlastest, kes pakkus end minema Ukrainasse venelaste vastu võitlema pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus sinna vabatahtlikke.

39-aastane Kurogi elab Edela-Jaapanis ja on kontoritöötaja. Ta helistas 28. veebruaril Jaapanis Tokyos asuvasse Ukraina saatkonda, et end võitlema pakkuda, teatab reuters.com.

«Nägin Jaapani meedias avaldatud fotosid Ukraina eakatest meestest ja naistest, kellel on relvad ja kes võitlevad sissetunginud venelaste vastu. Sain siis aru, et mina noore mehena peaksin olema nende asemel,» sõnas jaapanlane.

Jaapani ajalehed kirjutavad Venemaa invasioonist Ukrainasse Foto: CHARLY TRIBALLEAU/Scanpix

Ukraina saatkonna esindajad teatasid Kurogile, et ta ei peaks Ukrainasse võitlema minema, kuna tal puudub vajalik sõjaline väljaõpe, oskused ja kogemused.

1. märtsi seisuga oli Ukrainasse vabatahtlikuks kandideerinud 70 jaapanlast, sealhulgas 50 endist Jaapani kaitseväelast ja kaks Prantsuse võõrleegioni veterani. Sellest teatas ajaleht Mainichi Shimbun, tsiteerides vabatahtlikega tegelevat Tokyo ettevõtet.

Väljaande andmetel on osa jaapanlastest juba Ukrainasse jõudnud ja sõdivad koos kohalikega. Ajalehes nimetati vabatahtlikke Jaapani «ninja'deks», kes on valmis oma oskused mängu panema ja andma endast kõik. 

Tokyos asuva Ukraina saatkonna pressiesindaja sõnas, et nad on saanud kõnesid jaapanlastelt, kes soovivad minna Ukrainasse võitlema, kuid ta ei täpsustanud, kes need inimesed on ja milline on nende sõjaväeline kogemus.

Jaapani väljaande andmetel on osa jaapanlastest juba Ukrainasse jõudnud ja sõdivad koos kohalikega. Väljaanne nimetas vabatahtlikke Jaapani «ninja'deks», kes on valmis oma oskused mängu panema ja andma endast kõik.

Ukraina saatkond avaldas 28. veebruaril sotsiaalmeedias tänu neile jaapanlastele, kes end vabatahtlikuks pakkusid, kuid tõi ka välja tingimused. «Kandideerijatel peab olema kogemus Jaapani kaitseväes või nad peavad olema läbinud eriväljaõppe,» teatas Ukraina saatkonna esindaja.

Ukraina Jaapani saatkond teatas 2. märtsil Twitteri uues postituses, et otsib vabatahtlikke, kellel on meditsiini, IT, side või tuletõrjega kogemusi. Jaapan on samas käskinud oma kodanikel Ukrainasse reisimist mis tahes põhjusel edasi lükata. 

Jaapani valitsuse esindaja Hirokazu Matsuno ütles, et on end vabatahtlikuna välja pakkunud jaapanlastest teadlik. «Jaapani välisministeerium on andnud Ukraina kohta hoiatuse ja nõuame, et Jaapani kodanikud ei reisiks Ukrainasse, olenemata nende visiidi eesmärgist,» sõnas ta pressikonverentsil.

Riigi välisministeerium teatas 2. märtsil, et sulgeb Kiievis ajutiselt oma saatkonna, kuna lahingud liiguvad Ukraina pealinnale aina lähemale. Jaapani diplomaadid evakueeritakse alguses Ungarisse ja sealt edasi Jaapanisse.

Ukraina sõda on Jaapanis tekitanud tugevaid emotsioone, sest seal on teise maailmasõja järgne patsifistlik põhiseadus, mida on viimastel aastatel pisut muudetud, et võimaldada Jaapanil kasutada kollektiivset enesekaitset või abistada rünnaku all olevaid liitlasi.

Sajad inimesed on kogunenud Tokyos Venemaa-vastasele meeleavaldusele.

Jaapanlased protestimas 3. märtsil 2022 Tokyos Venemaa invasiooni vastu Ukrainas Foto: Kazuhiro Nogi/Scanpix

Tokyos asuv Ukraina saatkond teatas, et umbes 60 000 jaapanlast annetas Ukrainale kokku 17 miljonit dollarit (15 miljonit eurot).

Üks annetajatest oli 23-aastane Osaka IT üliõpilane Ryoga Seki, kes andis oma ühe kuu palga 100 000 jeeni (780 eurot) Ukrainale. Ta töötab poole kohaga õpetajana.

«Siin on palju inimesi nagu mina, kes tahavad midagi teha, kuid ei saa otseselt ukrainlasi abistama minna,» ütles jaapanlane. Ta lisas, et see oli tema esimene suurem annetus ja maksimaalne summa, mida saab korraga üle kanda pank, kus tal on konto.

Kontoritöötaja Kurogi on kindel, et kui Ukraina muudaks oma nõudmisi, läheks ta uuesti vabatahtlikuks. «Olen põlvkonnast, kes ei tunne sõda üldse. Asi pole selles, et sõtta minek oleks minu kinnisidee, vaid pigem selles, et näen eakaid ja teismelisi, kes on sunnitud relva kandma,» selgitas jaapanlane.

Vene väeüksused tungisid Ukrainasse 24. veebruaril. Venemaa president Vladimir Putin on seisukohal, et Ukraina on natside ja narkomaanide riik ja nad tuleb enda käest «päästa».

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on videoesinemistes teatanud, et ta on Kiievis ja ukrainlased võitlevad oma kodumaa vabaduse eest viimse veretilgani.

Zelenskõi sõnul on ta Venemaa peamine sihtmärk ja ta perekond teine.

USA sõjaväeluure teatel üritas Venemaa vallutada Ukraina välksõja käigus nädalaga, kuid see ei ole õnnestunud. Samas said venelased Musta mere lähedusse jääva Hersoni kätte. Nende põhiline sihtmärk on Ukraina pealinn Kiiev, kus nad tahavad nukuvalitsuse püsti panna.

Ukrainlaste teatel ei aktsepteeri nad okupantide käsilaste võimu.

Ninja '​d olid välja õppinud palgamõrvarid ning spioonid keskaegses Jaapanis.

Ninja võitluskunst ninjutsu kujunes välja ajavahemikus 600–900. See sisaldas treeningut, kus kasutati ära Jaapani mägist maastikku. Esimeseks ninja '​ks peetakse Otomono Sahitot, kelle prints Shotoku (574–622) palkas spiooniks ning kellel oli väidetavalt suurepärane võime jätta palju infot korraga meelde.

Ninja '​de kõrgaeg oli vahemikus 12.–16. sajand, kui Jaapanis oli palju sõdu ning konflikte. See tekitas vajaduse spionaaži, infiltreerumise ning salaagentide järele. Eriti palju tööd leidsid ninja '​d Sengoku perioodil (1467–1568), kui Jaapanis oli kodusõda.

Pärast Jaapani ühendamist töötas väike hulk (200–300) ninja '​sid salapolitseina riigi heaks. Kui saabus rahuperiood, siis kadus vajadus ninja '​de järele.

Jaapanis oli 49 ninja '​de klanni, kuid neist kõige tuntumad ja mõjukamad olid Iga ja Koka (ka Koga) klannid. Ninja '​de kunsti anti järgnevatele põlvkondadele edasi. Oluliseks ei peetud niivõrd veresugulust, vaid oskusi ja võimekust ning klanniga seotust.