VIDEO ⟩ Venemaa ähvardus: ISS võib sanktsioonide tõttu läänlastele pähe kukkuda

USA NASA astronaut Reid Wiseman rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) hooldustöödel 8. oktoobril 2014 Foto: NASA NASA/Scanpix

Venemaa kosmoseagentuuri teatel on suur oht, et rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) võib millalgi kontrollimatult alla kukkuda ja põhjuseks on lääne kehtestatud sanktsioonid Venemaale.

Roskosmose juhi Dmitri Rogozini sõnul hoolitseb Venemaa ISS-i orbiidi, tehnilise seisukorra ja ohutuse eest, kuid kui nad seda enam ei tee, siis olgu teised riigid valmis katastroofiks, teatab afp.com. 

«Kuna lääs kehtestas Venemaale Ukraina tõttu karmid sanktsioonid, võime lasta ISS-i kukkuda orbiidilt alla Maale,» teatas Rogozin sotsiaalmeedias.

Rogozin rõhutas, et ISS püsib orbiidil vaid selle tõttu, et Venemaa kosmoselaev Progress korrigeerib ISS-i orbiiti ja aitab kosmosejaamal kosmoseprügi vältida.

Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos juht Dmitri Rogozin oktoobris 2018 Kasahstanis Bajkongõri (vene keeles Baikonur) kosmodroomil Foto: KIRILL KUDRYAVTSEV/Scanpix

Roskosmose juhi sõnul võivad lääneriigid tekitada olukorra, et ISS kukub orbiidilt alla suvalisse kohta Maal.

«Kui lõpetate meiega koostöö, siis kes takistab 500 tonni kaaluva kosmosejaama kontrollimatut kukkumist näiteks USA-sse või Euroopasse? See võib kukkuda ka Hiinasse või Indiasse. ISS ei lenda üle Venemaa, seega riskite teie,» kirjutas Rogozin.

Rogozini arvates on USA ja Euroopa Liidu riikide võimuesindajatel neurodegeneratiivne haigus Alzheimeri tõbi, et nad Venemaale karmid majandussanktsioonid kehtestasid.

«Need sanktsioonid koos ISS-iga kukuvad teile endale lõpuks pähe,» ähvardas Roskosmose juht.

USA kosmoseagentuuri NASA teatel ei ole ISS alla kukkumas ja neil on plaan, kuidas kosmosejaama ilma Venemaata orbiidil hoida.

USA kosmose- ja kaitsevarustuse tootja Northrop Grumman on juba pakkunud oma abi. Nende transpordikosmoselaev Cygnus teeb kosmosejaama regulaarselt varustuslende ja suudab ka ISS-i orbiiti korrigeerida.

Lõuna-Aafrika ja USA multiärimees ning maailma kõige rikkam inimene Elon Musk teatas, et tema kosmosfirma SpaceX saab ISS-i orbiidi korrigeerimisel aidata, kui selleks vajadus tekib.

ISS-i on seni riikidevahelistest lahkhelidest eemal hoitud, kuid Vene väeüksuste tungimine 24. veebruaril Ukrainasse ja sõja lahvatamine oli lääne rahastajatele viimane piir.

ISS on USA, Kanada, Euroopa, Jaapani ja Venemaa kosmoseagentuuri ühine projekt.

Praegu on ISS-il neli USA astronauti, üks Euroopa astronaut ja neli Venemaa kosmonauti.

Rahvusvaheline kosmosejaam (inglise keeles International Space Station, lühend ISS) on modulaarne orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil. Jaama esimesed moodulid viidi orbiidile 1998. aastal ja see on suurim Maa tehiskaaslane. 

Kosmosetranspordiettevõtte SpaceX kosmoselaevast Crew Dragon tehtud foto rahvusvahelisest kosmosejaamast (ISS) novembris 2021 Foto: NASA/SCANPIX

Jaam koosneb survestatud moodulitest, päikesepaneelidest ja teistest komponentidest.

ISS on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga uurimislabor, kus astro- ja kosmonaudid teevad muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikakatseid ning astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi.

Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida süsteeme, mida vajatakse võimalikel lendudel Kuule ja Marsile.

ISS-i orbiidi kõrgus on 330–450 kilomeetrit. Jaam vajub Maa ümber tiireldes madalamale ja see tähendab, et aeg-ajalt tuleb seda Zvezda mooduli või mõne kosmoselaeva abil tõsta.

Kosmosejaama keskmine kiirus on 27 743,8 kilomeetrit tunnis ja see teeb ööpäevas 15,54 tiiru ümber Maa.