Venemaa diplomaadid väitsid, et ukrainlased kasutavad Harkivis pantvangi võetud India üliõpilasi inimkilbina.
Venemaa väitis, et India üliõpilased on ukrainlaste inimkilp, India lükkas selle ümber (1)
India teatas 3. märtsil, et nende andmetel ei ole Ukrainas toimuvas sõjas ühtegi India üliõpilast pantvangi võetud ja neid ei kasutata inimkilbina, kirjutab reuters.com.
Harkiv on olnud juba paar päeva Vene väeüksuste ägeda rünnaku all ning raketid on tabanud paljusid tsiviilobjekte. Kuna lahing Venemaa ja Ukraina vahel on olnud intensiivne, siis paljud elanikud ei ole saanud linnast põgeneda.
Indiast pärit ja Harkivis arstiks õppinud 22-aastane Naveen Gyanagoudar hukkus 1. märtsil Venemaa rünnakus, ostes poes toitu.
«Rõhutame, et Ukraina võimude abil pääsesid paljud välisüliõpilased, kaasa arvatud indialased, Harkivist põgenema. Meile ei ole teatatud, et keegi üliõpilastest oleks võetud pantvangi, kaasa arvatud Indiast pärit üliõpilased,» sõnas India välisministeeriumi pressiesindaja Arindam Bagchi.
Ukraina võimud eitasid samuti, et India kodanikke oleks pantvangi võetud ja inimkilbina kasutatud.
India peaminister Narendra Modi vestles 2. märtsil Venemaa presidendi Vladimir Putiniga telefoni teel, et arutada, kuidas India üliõpilased pääseksid Ukrainast turvaliselt koju.
Indias asuva Venemaa saatkonna teatel üritasid nad organiseerida Harkivis olevatele India üliõpilastele evakuatsiooni, et nad saaksid kodumaale lennata.
«Need üliõpilased on Ukraina relvajõudude käes pantvangis ja neid kasutatakse inimkilbina, et takistada nende lahkumist Venemaale,» oli Vene diplomaatide teates, mille Ukraina ja India lükkasid ümber.
Enne sõda õppis Ukrainas 76 000 välisüliõpilast, kellest veerand olid indialased.
India ei ole oma vana sõbra Venemaa Ukraina ründamist hukka mõistnud, kuid kutsus üles tsiviilelanikke mitte tapma.
Venemaa viis väeüksusi ja relvastust Ukraina piiri äärde alates möödunud aasta teisest poolest. 24. veebruaril alustas Venemaa Ukraina vallutamist. India ei ole oma vana sõbra Venemaa Ukraina ründamist hukka mõistnud, kuid kutsus üles tsiviilelanikke mitte tapma.
Euroopa Liit (EL), USA ja NATO mõistsid invasiooni hukka ning abistavad nii Ukrainast põgenevaid inimesi kui riigi iseseisvuse eest võitlejaid. EL-i riigid võtavad vastu sõjapõgenikke ja varustavad neid eluks vajalikuga. Samuti saadab mitu riiki Ukrainasse relvi, laskemoona ja sõjavarustust, kuid ka humanitaarabi.
EL-i liidrite sõnul on Venemaast saanud paariariik ning president Vladimir Putini natsi- ja narkoretoorika Ukraina kohta on suur vale.