Venekeelse kirjanduse kadumine Prisma poelettidelt pahandab paljusid: diskrimineeritakse inimesi, kelle kodune keel on vene keel (3)

Merilyn Närep
, Päevatoimetaja
Copy
Prisma. Foto on illustratiivne.
Prisma. Foto on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter / Postimees

«Meil elab ca 400 000 kodanikku, kelle koduseks keeleks on vene keel, ja nad kõik on Prisma praegused või tulevased kliendid, kelle diskrimineerimisega nad hetkel tegelevad,» pahandab Kristiina Kallas ühismeedias, kuna Prisma peremarketi lettidelt on kadunud venekeelne kirjandus. Prisma selgitab, et küsimus pole aga kindlasti keeles ega kultuuris.

«Prisma peremarket korjas lettidelt venekeelsed raamatud – ehk ei tasu päris ära pöörata?» kirjutab Kristiina Kallas murelikult ühismeedias. «Meil elab ca 400 000 kodanikku, kelle koduseks keeleks on vene keel, ja nad kõik on Prisma praegused või tulevased kliendid, kelle diskrimineerimisega nad hetkel tegelevad.»

Kristiina selgitab, et raamatud pole nagu sool või viin, et saab lihtsalt mõne teise firma toote valida. «Ma saaks veel aru, kui Prisma teataks, et nad ei plaani osta juurde raamatuid, mille tulu läheb nende teada Venemaale – see oleks arusaadav ja mõistetav. Kuid selline aktsioon ei ole aktsepteeritav. Mina venelaste asemel boikoteeriks Prisma poode edaspidi... Mis järgmisena? Sulgeme venekeelsed koolid ja lasteaiad?»

Kristiinaga nõustub ka eestivenelane Helen (nimi muudetud, toimetusele teada). Helen saab aru, et tahetakse teha liiga Venemaa majandusele. «Mis saab aga toiduainetest? Kas need saadetakse Ukrainasse abivajajatele? Söök on ikkagi söök,» tõstatab ta küsimuse.

Helen soovib rõhutada, et ei saa hakata hävitama vene rahvust, kultuuri ja inimesi. «Sõja algatas riigipea, kes on liiga kaua võimul olnud ning kes üritab end ajalukku kirjutada. Me ei tohiks suunata viha meie enda eestivenelaste vastu. Me ei vihka ju venelasi,» selgitab ta. 

«Me ei saa muuta, et vene keel eksisteerib. Mis aitab olukorrale kaasa poelettidelt näiteks venekeelse ilukirjanduse eemaldamine? Miks peab kannatama väike laps, kes loeb venekeelseid lasteraamatuid? Eesti keelt pole kerge õppida, eriti kui seda kodus ei räägita,» toob naine välja. 

Helen märgib, et mõistab, et äri on äri ning sellised käigud mõjutavad kindlasti majandust, kuid ta leiab, et tuleks mõelda veidi laiemalt. «Eelkõige on mõjutatud vene inimesed, noored – need, kes pole saanud valida, kuhu või mis kultuuri nad sünnivad.»

Prisma: see pole kindlasti mitte keele ega kultuuri küsimus

«Prisma on lõpetanud Vene ja Valgevene päritolu toodete müügi oma kauplustes, kuna igasugune sõjaline tegevus ei ole kooskõlas meie väärtuste ja maailmapildiga ega aktsepteeritav. Senine tagasiside meie klientidelt on olnud selle otsuse suhtes väga toetav,» sõnab Prisma Peremarketi kommunikatsiooni- ja vastutustundliku ettevõtluse juht Kristiina Tamberg

Sama puudutab Tambergi sõnul ka Venemaa kui päritolumaa ja tootja väljaandeid. «See ei ole aga kindlasti mitte keele ega kultuuri küsimus – näiteks Eestis toodetud venekeelsed raamatud jäävad mõistagi kauplustesse müügile.»

Samuti tegeleb kauplus Tambergi sõnul aktiivselt sellega, et täiendada sortimenti nii kiiresti kui võimalik. «Vene päritolu toodete osa Prisma sortimendis oli alla 1 protsendi, nii et üheski olulises kaubagrupis ei teki olukorda, kus asendust teiste toodete näol pole võimalik leida.»

Mis aga saab letilt eemaldatud toodetest? «See sõltub konkreetsest tootest – näiteks hügieenitarvete osas teeme koostööd Eesti Punase Ristiga ja annetame neile, toidukauba osas teeme koostööd Eesti Toidupangaga.»

Venemaal ja Valgevenes toodetud kirjandus on kadunud müügilt ka Selveri poodides. «Venekeelne kirjandus tuleb Selveritesse Lehepunkti kaudu, kes on vastava kirjanduse eemaldanud. Muu eemaldatud kaup tagastatakse tarnijatele,» selgitab aga Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski

Lehepunkt OÜ tegevjuht Kristo Heinmaa sõnab, et Lehepunkt OÜ ei tarni jaekettidesse (k.a Prisma ja Selver) kirjandust ehk raamatuid, vaid levitab ajakirjandust. «Venemaalt ja Valgevenest pärit tooted on eemaldatud. Samuti oleme lõpetanud levitamise kahe mujal toodetud venekeelse väljaande osas, mille sisu oli propagandistlik ja agressiooni õigustav. Muud tooted on meie sortimendis endiselt olemas,» märgib Heinmaa.

Tagasi üles