:format(webp)/nginx/o/2022/03/02/14402398t1hcce4.jpg)
Enne Venemaa sissetungi Ukrainasse ennustas USA luure, et sõja korral on Venemaa taktikaks välksõda ning Vene õhujõud võtavad Ukraina õhuruumi kiiresti oma kontrolli alla.
Mis juhtus Ukrainas Vene õhujõududega? Asjatundjad on hämmingus (5)
Venemaa alustas sõda 24. veebruaril ja pärast kuus päeva kestnud lahinguid ei ole Vene lennukid Ukraina õhuruumis domineerima hakanud. USA sõjaväeluure esindajate teatel ei ole Venemaa millegipärast õhujõududele rõhku pannud. See tekitab neis hämmeldust ja nad ei oska seda selgitada.
«Võimalik, et nad ei taha oma hävitus- ja pommituslennukeid ega piloote kaotada,» sõnas anonüümseks jääda soovinud USA kaitseametnik uudisteagentuurile Reuters. Ta lisas, et Vene maa- ja õhuväge peeti ülivõimsaks, kuid sellest hoolimata on Ukraina väeüksused suutnud neile üsna hästi vastu seista. Eksperdi sõnul on see üllatav, sest Ukrainal on vähem üksusi ja relvi.
«Võimalik, et nad ei taha oma hävitus- ja pommituslennukeid ega piloote kaotada.»
Ameeriklased arvasid, et Venemaa üritab kohe sõja alguses hävitada Ukraina õhujõud ja -tõrje.
«See oleks loogiline ja ootuspärane järgmine samm, nagu on nähtud peaaegu kõigis sõjalistes konfliktides alates 1938. aastast,» kirjutasid Briti kaitse- ja julgeoleku-uuringute mõttekoja RUSI eksperdid oma artiklis «Kadunud Vene õhujõudude salapärane juhtum».
Ukraina hävitajad lendavad endiselt ja õhutõrje on mõnevõrra töökorras. Venemaa on sunnitud tegutsema õhuruumis, mille domineerimise eest veel võideldakse. Ukraina õhutõrjeraketid suudavad ohustada Vene lennukeid, mis toetavad maapealset edasitungi.
«Vene väeüksused teevad palju kummalisi ja mõistetamatuid manöövreid,» sõnas USA välispoliitika uurimisinstituudi sõjandusekspert Rob Lee, kes on spetsialiseerunud Venemaale.
Ta oli eeldanud, et sõja alguses «kasutatakse maksimaalset jõudu» võitluses õhus domineerimise pärast. «Venelased ei ole seda teinud, vaid pannud rõhku maavägedele. Nende strateegiast ja taktikast on raske aru saada,» nentis Lee.
Eksperdid on näinud puudujääke ka Vene õhuväe koordineerimisel maavägedega, mis on muutnud Vene sõjaväekolonnid nende endi õhutõrjele kättesaamatuks ja seega haavatavaks. Ukraina saab anda sellises olukorras tagasilöögi, kasutades näiteks Türgist hangitud lennukeid ja Briti tankitõrjerakette.
USA õhujõudude endine kindral David Deptula ütles samuti, et ta oli üllatunud, et Venemaa ei kasutanud kohe sõja alguses õhujõude.
:format(webp)/nginx/o/2022/03/02/14402402t1h9dce.jpg)
«Venelased saavad nüüd aru, et mitut operatsiooni korraga pole lihtne koordineerida. Nad ei ole selles nii head, kui nad ette kujutasid,» selgitas Deptula. Ta lisas, et seal, kus venelased on jäänud alla, on Ukraina väed ületanud kõik ootused ning see omakorda on loonud kogukonna- ja võitlusvaimu.
Samuti on ukrainlaste kangelaslik vastupanu tekitanud linnalegende, näiteks Kiievi kummitusest. Selle kohaselt tulistas ukrainlasest äss-piloot alla mitu Vene hävitajat.
Hiljem siiski selgus, et Ukraina kaitseministeeriumi üles laaditud video, millega viidatakse Kiievi kummitusele, on tegelikult osa videomängust Digital Combat Simulator.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba sõnas 1. märtsil CNN-ile, et Ukraina vajab kiiresti relvaabi ning ei tohi unustada, et ukrainlaste kangelaslikkusest hoolimata on Venemaal sõjaline ülekaal.
«Venemaa üritab Ukraina õhuruumi oma kontrolli alla saada. Meie piloodid võitlevad, kuid oleme kandnud ka kaotusi. Peame suutma venelaste ohule vastu astuda ja selle tõttu vajame kiiresti relvaabi,» teatas Kuleba.
USA andmetel on Venemaa seni kasutanud Ukrainas peetavas sõjas ainult 75 lennukit. USA sõjanduseksperdid ei tea endi sõnul, kui palju on Venemaal Ukraina piiri ääres veel õhulahingutehnikat.
CNN-i ja Reutersi teatel on nii Venemaa kui Ukraina kandnud õhulahingutes märkimisväärseid kaotusi. USA andmetel on Venemaa seni kasutanud Ukrainas peetavas sõjas ainult 75 lennukit. USA sõjanduseksperdid ei tea endi sõnul, kui palju on Venemaal Ukraina piiri ääres veel õhulahingutehnikat.
«Meile teadaolevalt on Venemaa kaotanud lennukeid, kuid neid on kaotanud ka Ukraina. Ukraina õhuruumi eest käib veel lahing. Seega on seis 50:50,» lisas USA anonüümne militaarametnik.
Vene väeüksused tungisid Ukrainasse 24. veebruaril, et «vabastada riik neonatsidest ja narkomaanidest». Venemaa presidendi Vladimir Putini silmis on neonats ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kes on lääne meedia teatel Venemaa peamine sihtmärk.