Sõda kinnitas Zelenskõi ajalukku: iga kord, kui ta teeb videot, võidakse ta maha lasta

Kaader vidoest, millel Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid on näha Kiievis. Ukraina presidendi kantselei teatel tegi Zelenskõi selle videopöördumise 26. veebruaril ehk kaks päeva pärast sõja algust Foto: -Scanpix

Enne Vene väeüksuste sissetungi ja sõja algust oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi toetus languses, kuna paljud ukrainlased arvasid, et president on ebapädev ega suuda Ukrainat kaitsta.

Afp.com ja bbc.com kirjutasid, et Venemaa presidendi Vladimir Putini jaoks on Ukraina president Zelenskõi peamine sihtmärk, kuna Putini arvates on ta «neonatsist narkomaan». Venemaa eesmärk on Ukraina president võimult tõugata, vangistada ja kõrvaldada, mis võib tähendada mahalaskmist.

Ukrainlaste jaoks on aga ekskoomikust 44-aastane president nüüd kangelane ja vastupanu juhtfiguur, kes ei kasutanud USA pakutud võimalust Ukrainast põgeneda, vaid jäi kodumaale, et hoida Ukraina sõdurite moraali kõrgel.

«Võitleme oma kodumaa Ukraina eest. Ma ei vaja küüti, et lahkuda. Vajan hoopis rohkem relvi ja laskemoona,» ütles Ukraina president Kiievis asuva Suurbritannia saatkonna andmetel, kui ameeriklased pakkusid talle võimalust viia ta turvalisse kohta. 

Lääneriikide luure andmeil on Zelenskõi Venemaa esivaenlane ja tapmisnimekirjas ukrainlaste seas esimesel kohal. Ta pere on teisel kohal.

Ukrainlaste jaoks on ekskoomikust 44-aastane president nüüd kangelane ja vastupanu juhtfiguur, kes ei kasutanud USA pakutud võimalust Ukrainast põgeneda, vaid jäi kodumaale, et hoida Ukraina sõdurite moraali kõrgel.

Venemaa president Vladimir Putin kuulutas Ida-Ukraina separatistlikud alad Donetski ja Luhanski iseseisvaks. 24. veebruaril tungisid Vene väeüksused Ukrainasse mitmest suunast.

Sõja algusest saadik on Ukrainas ja mujal maailmas pingsalt jälgitud Zelenskõi videoesinemisi Kiievist kuskil varjendis ja ka väljas. Ukraina president on pöördumistes mitu korda kinnitanud, et kaitseb Ukraina iseseisvust ja tal on seni otsustusõigus oma riigi suhtes, kaasa arvatud selles, kas Ukraina soovib liituda sõjalise liidu NATO-ga.

«Tõde on meie relv. Ja tõde on ka see, et peame oma laste parema tuleviku nimel oma riiki kaitsma,» teatas Zelenskõi möödunud nädalalõpul Twitteris avaldatud videol, et lükata ümber kuulujutud Ukraina alistumisest Venemaale.

Sõjandusekspertide sõnul oli Zelenskõi Ukrainasse jäämine märgilise tähendusega, sest see hoiab ukrainlaste võitlustahet kõrgel.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi videopöördumine 2. märtsil 2022 oma rahva poole. Ta sõnas, et Venemaa tahab Ukraina ja ukrainlased hävitada, kuid nad võitlevad lõpuni Foto: -Scanpix

«Zelenskõi elu on tegelikult ohus. Iga kord, kui ta väljub varjendist, et teha video, võib mõni Vene snaiper ta maha lasta. Sellest hoolimata ei lahkunud Zelenskõi Kiievist, näidates, et ta on tugev ja otsusekindel juht, kuigi varem ukrainlased kahtlesid temas,» sõnas Soome välispoliitika instituudi uurimisjuht Arkady Moshes.

Zelenskõi sündis 25. jaanuaril 1978 Ukraina NSV-s Krõvõi Rihis ja ta lapsepõlv möödus seal. Juudi soost venekeelses peres üles kasvanud Zelenskõi räägib väga hästi ukraina ning hästi inglise ja prantsuse keelt.

Enne Ukraina presidendiks saamist oli ta ropu suuga koomik, kes esines populaarses telesarjas, kehastades õpetajat, kellest sai kogemata president. Ta tegelasest sai president pärast seda, kui õpilased avaldasid õpetaja korruptsioonivastase kõne internetis. Zelenskõi on mänginud ka filmides ja tal oli edukas produktsioonifirma.

Pärast presidendiks saamist ei ole Zelenskõi enam näidelnud. Näitlemise kõrvalt lõpetas ta 2000. aastal Krõvõi Rihi majandusintsituudi ja tal on taskus juristidiplom. Varem õppis ta Kiievi rahvuslikus majandusülikoolis majandust, kuid siis tabas teda teatripisik ning ta võttis näitlemistunde, saades lõpuks edukaks koomikuks.

Kui Zelenskõi kandideeris 2019 Ukraina presidendiks, ei pidanud ta eriti valimiskampaaniat tegema, kuna ta oli juba tuntud ja ta seisukohti teati. «Ta mängis mitu aastat enne presidendiks saamist telesarjas presidenti. Võib öelda, et Ukrainas populaarne sari oli tema kampaania. Ta kehastas sarjas Ukraina presidenti koomiliselt, kuid samas tõeselt,» selgitas Moshes.

«Ta mängis mitu aastat enne presidendiks saamist telesarjas presidenti. Võib öelda, et Ukrainas populaarne sari oli tema kampaania. Ta kehastas sarjas Ukraina presidenti koomiliselt, kuid samas tõeselt.»

Hoolimata peaaegu olematust poliitilisest kogemusest võitis Zelenskõi Ukraina 2019. aasta presidendivalimised teises voorus rohkem kui 70 protsendi häältega.

«Ta võitis valimised, kuna ta oli rahva seas populaarne. Lisaks ei sallinud ukrainlased ta vastaskandidaati Petro Porošenkot. Zelenskõi oli uus ja puhas nägu ning tal ei olnud poliitilist taaka,» selgitas Soome välispoliitika ekspert.

Pärast presidendiks saamist säilitas Zelenskõi oma hea maine, kuid ta toetus hakkas langema, kui ilmnes, et ta lähikonda kuulub korrumpeerunud ärimehi. Moshesi andmetel toetas Zelenskõid enne sõja puhkemist ainult 20–25 protsenti ukrainlastest.

«Zelenskõi oli kahe tule vahel. Ühelt poolt arvasid ukrainlased, et ta ei ole piisavalt isamaaline. Teisalt, venelaste silmis ta oli ja on liiga läänelik ning ta ei teinud Venemaale järeleandmisi,» kirjeldas Moshes olukorda.

Zelenskõi pidas Venemaaga Ida-Ukraina separatistlike piirkondade konflikti lahendamiseks läbirääkimisi, kuid need jooksid liiva. Ukraina president kasutas Venemaaga suheldes ähvardusi ja ta ei arvanud, et Venemaa võib tegelikult Ukrainat rünnata.

«Ukrainlased kritiseerisid Zelenskõid, et Ukraina valitsuses oli väga ebapädevaid inimesi, kelle ta ise ametikohtadele määras. Osa aga arvasid, et ta on Vene karu käpa imeja, mitte Ukraina eest seisja. Veel ärritas ukrainlasi, et Zelenskõi suhtleb kahtlase taustaga ärimeestega,» lisas Soome asjatundja.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas 26. novembril 2019 Eestit ja kohtus Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga Foto: Toms Kalnins/SCANPIX

Ukraina meedia ja kritiseerijad võrdlesid Zelenskõid Itaalia skandaalse ekspeaministri Silvio Berlusconi ja sama skandaalse USA presidendi Donald Trumpiga. Lisaks ei olnud Zelenskõil maailmas mõjuvõimu.

Zelenskõi rääkis alati otsekoheselt ega üritanud midagi varjata. Arvati, et tal puuduvad diplomaadioskused. «Minu arvates on teiste riikide juhtidel Zelenskõiga raske, kuna ta ei ole nende tasemel,» sõnas ukrainlasest poliitikaekspert Mõkola Davõdõk selle aasta alguses uudisteagentuurile AFP.

Kuid nüüd on kõik muutunud, Zelenskõi näitab end tugeva liidrina. Ta toetus Ukrainas on üle 90 protsendi ning ukrainlaste arvates on president teinud sõja ajal õigeid otsuseid.

Mitme lääneriigi sõjaväelase sõnul lootsid venelased Ukraina vallutada välksõjaga. 1. märtsiks ei olnud Ukraina pealinn Kiiev veel venelaste kätte langenud.

Zelenkõi on mitu korda pöördunud lääne poole palvega Ukrainat abistada ning riik on abi saanud. Saadetakse relvi, laskemoona ja humanitaarabi ning samuti võetakse vastu Ukraina sõjapõgenikke.

Paljudes maailma linnades toimuvad Ukrainat toetavad väljaastumised, kus nõutakse sõja lõpetamist.

Euroopa Liit ja USA on kehtestanud Venemaale hulga majanduspiiranguid, kaasa arvatud selle, et EL-i õhuruum on Venemaa jaoks suletud ja Vene riigi vara on läänes külmutatud.

Zelenskõi teatas Twitteris, et rääkis telefoni teel Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. Lisaks Ukraina abistamisele oli juttu ka Ukraina liitumisest Euroopa Liiduga, kuid see võtab aega.

Ukraina parlament teatas 28. veebruaril, et nad on esitanud avalduse EL-i liikmeks saamiseks ja president Zelenskõi on allkirjastanud vastava dokumendi.

«Ükskõik mis Ukrainast saab, Zelenskõi läheb ajalukku kui Ukraina sõjaaja tugev juht. Ta on Ukraina Winston Churchill,» sõnas Moshes viitega teise maailmasõja aegsele Briti peaministrile, kes oli samuti tugev liider.