P, 5.02.2023

Kas Vene president Vladimir Putin on mõistuse kaotanud? Soome psühhiaater räägib, mida ta on märganud

Inna-Katrin Hein
Kas Vene president Vladimir Putin on mõistuse kaotanud? Soome psühhiaater räägib, mida ta on märganud
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 14
Venemaa president Vladimir Putin žestikuleerimas 7. veebruaril Moskvas ühisel pressikonverentsil Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga
Venemaa president Vladimir Putin žestikuleerimas 7. veebruaril Moskvas ühisel pressikonverentsil Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga Foto: Thibault Camus/SCANPIX

Alates 24. veebruarist, mil Venemaa asus Ukrainat vallutama, on maailma meedias küsitud, kas Vene president Vladimir Putin on mõistuse kaotanud ja hulluks läinud.

Soome Turu ülikooli psühhiaatriaprofessor Jyrki Korkeila on Putini esinemisi jälginud ning tõstis esile kalkuleeritud «hullu mehe» strateegia, kirjutab iltalehti.fi. 

«Paljud võivad arvata, et ta on nüüd hulluks läinud. Tegelikult on nii, et kui sul on psüühikahäire, siis oled sa tegutsemisvõimetu. Teised märkavad, et selle inimesega ei ole kõik korras. Sellises olukorras nõrgeneb impulsikontroll tunduvalt,» ütles Korkeila.

Soomlane jätkas, et inimese vaimsele tervisele ei saa eetilistel põhjustel hinnangut anda. Samas on Venemaa presidendi käitumine selline, mis mõjutab kogu maailma. Korkeila sõnul tundub Putini käitumine äärmiselt sihikindel ja isegi vihane.

Korkeila ei usu, et Putini isiksus on täiesti muutunud: ta on sama inimene, kes varem, aga ta ei näitle enam, et endast head muljet jätta. Sama ütles ka Soome president Sauli Niinistö, kes sõnas, et Putin võttis 24. veebruaril maski eest.

Soomlasest psühhiaatri sõnul ei tohi unustada, et Putin oli 16 aastat NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB luureohvitser. «Luuraja oskab erinevaid maske ette tõmmata. Ta etendab kedagi, kes ta tegelikult ei ole,» selgitas soomlane.

«Ei saa olla KGB ohvitser, kui sa ei talu probleeme ja takistusi. Agenditöö paneb proovile stressitaluvuse ja KGB ohvitser peab olema kõrge stressitaluvusega.»

Ta lisas, et Putin tundub varasemast vaenulikum, ta ei ole paindlik ega soovi koostööd. Nii-öelda maski eemaldamine oli arvatavalt osa ta pikaajalisest plaanist, kuigi läänele võis tunduda, et kõik juhtus üleöö.

Korkeila sõnul nõuavad Putini otsused oskust eirata proteste ja maine kahjustamist. See nõuab külma närvi ja ka siin tuleb välja ta KGB taust. «Ei saa olla KGB ohvitser, kui sa ei talu probleeme ja takistusi. Agenditöö paneb proovile stressitaluvuse ja KGB ohvitser peab olema kõrge stressitaluvusega,» nentis psühhiaater Korkeila.

Tema arvates on Putin hakanud käituma ka nagu keiserliku Venemaa keisrid. Seda on märganud teiste riikide juhidki, kaasa arvatud Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes külastas 7. veebruaril Moskvat, kus kohtus Venemaa presidendiga.

Venemaa president Vladimir Putin ja Prantsuse president Emmanuel Macron kohtusid 7. veebruaril Moskvas pika laua taga. Macroni visiidist ei olnud kasu, kuna Venemaa tungis 24. veebruaril Ukrainasse ja alustas sõda
Venemaa president Vladimir Putin ja Prantsuse president Emmanuel Macron kohtusid 7. veebruaril Moskvas pika laua taga. Macroni visiidist ei olnud kasu, kuna Venemaa tungis 24. veebruaril Ukrainasse ja alustas sõda Foto: Sputnik/Scanpix

Macron lootis, et tema visiit aitab kaasa sellele, et Venemaa Ukrainasse ei tungiks, kuid nii ei läinud. Põhimõtteliselt valetas Putin näkku Macronile, kes istus temast viie meetri kaugusel. Kremlis on viiemeetrine valge laud, mille ühes otsas oli Putin ja teises Macron. Hiljem arvati, et võib-olla ei tahtnud Putin, et Macron ta näoilmet näeb.

Macron ei olnud ainus, kes pandi Putini pika laua teise otsa istuma. Putin pani sinna ka oma liitlasi. «Putin võis pikka lauda eelistada ka oma väärtuse suurendamiseks ehk tsaarile ei tohi lähedale minna, ta on kõikidest teistest üle. Võimalik, et ta tahtis sellega ka teiste riigijuhtide enesekindlust õõnestada,» selgitas Turu ülikooli psühhiaatriaprofessor. Ta lisas, et Putini suhtlemisrepertuaari kuuluvad samuti avalikud alandamised.

«Vaatasin ja kuulasin Putini kõnesid. Tema puhul tundus ajuti, nagu räägiks robot.»

Putin alandas hiljuti Vene välisluureteenistuse juhti Sergei Narõškinit Venemaa Julgeolekunõukogu istungil, kus räägiti Ukraina separatistlike piirkondade tunnustamise teemal. Narõškin takerdus oma sõnadega, mistõttu Putin ründas teda verbaalselt ning käskis üleoleval toonil, et Narõškin räägiks selgelt ja otsekoheselt.

Korkeila sõnul on nii ameeriklased kui teiste riikide esindajad Putini kohta öelnud, et ta oskab olla külm nagu kala ja emotsioone suurepäraselt varjata. Ta nõustub sellega.

«Vaatasin ja kuulasin Putini kõnesid. Tema puhul tundus ajuti, nagu räägiks robot. Ta oskas luua paindumatu ja agressiivse õhkkonna, mille jooksul ta halvustas neid, keda ta peab oma vaenlaseks. Võib vaid arvata, kas selline olek ja esinemine nõuab Putinilt suurt enesekontrolli ja närvikulu või on ta loomus juba selline. Arvan, et mitte, mingil määral ta pingutab, et oma negatiivseid sõnumeid välja öelda. Putin oskab jääda ka naerdes külmaks, ka see on õpitav,» arvab soomlane.

Briti meedia kirjutas juba 2020, et Venemaa president Vladimir Putin põeb vähihaigust ja käis selle tõttu operatsioonil. Siis spekuleeriti, et Venemaa president paneb ameti maha ja määrab endale ametijärglase. Kreml lükkas spekulatsioonid ümber.

Paari USA psühhiaatri sõnul on nad Putini mõne viimase aasta kõnesid ja teisi avalikke esinemisi jälgides märganud, et tal võib olla algav Parkinsoni tõbi.

Parkinsoni tõbi on degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, mis sageli kahjustab liigutus- ja kõnevõimet. Parkinsoni tõve iseloomulikud tunnused on lihaste kangestus, värinad, liigutuste aeglustumine (bradükineesia) ja raskematel juhtudel liigutamisvõime kaotus (akineesia). Teisesed sümptomid võivad hõlmata kognitiivseid häireid ja keelelisi probleeme.

Parkinsoni tõbi on krooniline ja progresseeruv.

Vladimir Vladimirovitš Putin (Владимир Владимирович Путин; sündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis (nüüd Peterburi)) on Venemaa poliitik. Putin on Venemaa president neljandat ametiaega, olles president 2000–2008 ja 2012. aastast siiani. 1. juulil 2020 Venemaal toimunud üldrahvaliku referendumi tulemuste põhjal võib Vladimir Putin jääda presidendiks kuni 2036. aastani.

Venemaa president Vladimir Putin 7. veebruaril Moskvas ühisel pressikonverentsil Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga
Venemaa president Vladimir Putin 7. veebruaril Moskvas ühisel pressikonverentsil Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga Foto: POOL/Scanpix

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi põhjal on Putin de facto süüdi genotsiidis, sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes.

Tema juhtimisel algas 2014 Vene-Ukraina sõda, mille käigus Venemaa anastas Ukrainale kuuluva Krimmi. Ukraina idaosas oli pikemat aega relvakonflikt venemeelsete separatistide ja Ukraina armee vahel.

Venemaa viis alates 2021. aasta teisest poolest Ukraina piiri äärde üksusi ja relvastust. Putini käsul alustasid Vene väeüksused 24. veebruaril Ukraina vallutamise sõda.

Märksõnad
Tagasi üles