:format(webp)/nginx/o/2020/10/11/13406290t1h7aaf.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/02/04/14346537t1hde28.jpg)
Kaitseliidu ja selle malevate sotsiaalmeedia kontodel jäävad silma viimasel ajal tihenenud üleskutsed astuda organisatsiooni, et suurendada Eesti riigi kaitsevõimet. Siiski on kaitseliidu sõnul praegu sõjaoht väike.
VIDEO ⟩ Kaitseliidu peastaap: Eesti suhtes on vahetu sõjaline oht väike ja Vene vägesid on Eesti piiri lähedal tunduvalt vähem
Inimestele on jäänud silma, et kaitseliit teeb sotsiaalmeedias viimasel ajal sagedamini postitusi, kus kutsutakse organisatsiooniga liituma.
Näiteks kirjutab Viru malev järgmiselt: ««Täna oleme loomas teistsuguse identiteediga ringkondi ja malevkondi, kus on oma osa ka uute võimete loomise initsiatiiviga,» ütles kindral Ühtegi eksperimentaalüksuse loomisvajadust kommenteerides. «See on uus ja suur samm kaitseliidu ja Kirde MKRi jaoks, kus lisaks territoriaalsuse põhimõtetele tuleb omaks võtta ka uusi identiteete, ühendada kõiki neid gruppe ja ühendusi, kes tahavad Eesti eest seista ja meie maad kaitsta.»»
«Tegemist on küll eksperimentaalüksusega, millest kasvab välja KiMKRi orgaaniline lahingtoetusüksus ja millesse panustavad kõik KiMKRi malevad (Alutaguse, Jõgeva, Järva, Viru), kuid oodatud on kõik Eesti reservväelased, kes on läbinud selle relvasüsteemi väljaõppe,» lisas KiMKRi pealik Jaanus Ainsalu.
Ka Lääne malev ja selle liikmed on teinud üleskutse, et inimesed astuksid läbi oma kodumalevast ning teeksid tutvust kodumaa kaitsmise võimalustega.
Elu24 uuris kaitseliidult, kas Eesti inimeste hirm sõja ees on õigustatud või tuleks pigem olla muretu. Meile vastas kaitseliidu peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülem major Arvo Jõesalu.
«Venemaa Föderatsiooni sõjaline rünnak Ukraina vastu on rahvusvahelist õigust jämedalt rikkuv ja provotseerimata agressioon iseseisva riigi vastu. Meie riik mõistab üheselt hukka Venemaa sõjalised rünnakud Ukraina vastu,» kommenteeris kaitseliit oma seisukohta seoses Ukrainas toimuvaga.
Siiski sõnab Jõesalu, et eestlased praegu sõda kartma ei peaks. «Eesti suhtes on vahetu sõjaline oht madal. Vene Föderatsiooni vägesid on Eesti piiri lähedal tunduvalt vähem kui tavapäraselt ja puuduvad märgid ja võimekus Eesti ründamiseks. Meie liitlassuhted on tugevad ja toimivad. NATO ja USA on teinud tugevaid otsuseid Balti regiooni julgeoleku tugevdamiseks. Me oleme osa maailma tugevaimast sõjalisest liidust ja liitlased on meiega. Hetkel on oluline säilitada kaine mõistus, allikakriitika ja rahu,» sõnas ta.
Sama kinnitab kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi oma teisipäevases pöördumises.
Siiski leiavad nad, et kaitseliidu eesmärk on valmistuda vajadusel Eesti kaitsmiseks kõigi võimalike vahenditega. Riigi kaitsmiseks valmistumine ja vabatahtlike välja õpetamine on nende igapäevane tegevus. See annab vihje, et isegi kui kõik on hästi ja sõjaohtu veel pole, on tark siiski teha väljaõppeid ning valmistada mehi ette.
Kõik saavad teha midagi oma kodumaa kaitseks, ka need, kes ei taha otseselt relva käes hoida. «Mitte ühtegi riiki ei saa vallutada, mille kodanike edasiviivaks jõuks on vaba tahe, ja kaitseliit ongi just vaba tahte jõud. Kaitseliit pakub võimalusi kõigile jõukohaselt riigikaitsesse panustada. Kaitseliit on kogu maad kattev turvavaip,» innustab kaitseliit inimesi oma organisatsiooniga liituma.
Lisaks on kaitseliitlasel võimalik kaitseliidu kaudu relv koju saada ning siis ei ole ohu korral vaja käepärastest vahenditest pomme valmistada, nagu teevad praegu ukrainlased.
Relva kojusaamiseks peab kaitseliitlasel olema tehtud kaitseliidu relvaeksam. Eksam kehtib ühe aasta. Relva ja relvakapi kojusaamiseks tuleb esitada taotlus. Taotluse vormi saab malevast.
/nginx/o/2022/01/30/14336732t1hb77f.jpg)