Sven Kivisildnik Leonhard Lapinist: tänapäeva mõttes oli ta teiselt planeedilt ja see oli väga hea planeet

Mitmekülgselt andekas Leonhard Lapin. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kunstiakadeemia emeriitprofessor, arhitekt, arhitektuuriajaloolane, kunstnik ja kirjanik Leonhard Lapin (29.12.1947–28.02.2022) lahkus meie hulgast 74-aastasena, jättes endast maha rikkaliku pärandi. Lapinit meenutab kirjanik Sven Kivisildnik.

Sven Kivisildnik ütleb Elu24-le, et kuigi nad ei olnud Leonhard Lapiniga suured sõbrad, sai seltskondades ja kirjandusüritustel aeg-ajalt kohtutud ja koos mõnes projektis töötatud. Koos esineti ka rahvusvahelise luulepäeva luulemaratonil Tallinna keskraamatukogus 21. märtsil 2014.  

Leonhard Lapin ja Sven Kivisildnik rahvusvahelisel luulepäeval 2014. aastal. Foto: Ave Maria Mõistlik / Wikipedia

«Leonhard Lapin oli seda tüüpi kunstnik, milliseid enam ei tehta,» ütleb Kivisildnik. «Ta oli hetero, tal olid käsitööoskused, iseseisev mõtlemine. Ta oli ennast ise üles töötanud. Ta ei olnud kommunistliku režiimi pugeja, vaid vastupidi, ta oli dissident,» räägib kirjanik Elu24-le.

«Kuna ta oli dissident, erineb ta 600 protsenti tänapäevastest kunstnikest, kes on pugejad. Lapinist jäävad teosed järgi. Mida jääb järgi tänapäeva feministidest, rohelistest, uuskommunistidest ja erinevatest seksuaalidest?» küsib Kivisildnik. «Lapinist jäävad järgi teosed,» ütleb ta.   

«Lapinil on pärand. Ta on kirjutanud mitu väga huvitavat raamatut, mitte ainult ilukirjandust, vaid ka esseistikat, kus ta selgitab oma kunstivaateid. Ta oli mitmekülgselt andekas inimene, kes oli võimeline ennast kirjalikult väljendama. Tal olid olemas vaated, mida on võimalik kirja panna. See ei ole see soga, mida me tänapäeval näeme kunstinäitusel, kus A4 on ukse kõrvale kleebitud ja sinna on aetud naeruväärset plära,» ütleb kirjanik. 

Leonhard Lapini vestlused koer Sabaga Foto: KesKus arhiiv

«Tänapäeva mõttes on ta teiselt planeedilt ja see oli väga hea planeet. Olen suur Lapini ande austaja. Mida aeg edasi, seda suuremaks imetlus ja austus läheb. Seda tüüpi loojad ei ole kunagi tavalised, eriti tänapäeval, kus on lihtne poliitilist agendat näost välja ajada ja kuidagi kunstnikuna vireleda. Suur sügav kummardus talle.» 

Kivisildnik ütleb, et Lapin oli üks väheseid, kes rääkis vabalt ka Kunstnike Liidu probleemidest – ta oli täiesti vaba ja sõltumatu vaim, nagu üks kunstnik peab olema. Julge ja aus.

Kivisildnik soovitab lugeda Lapini raamatut «Olejad ja minejad», mis on memuaarsem ja esseistlikum. «Tema kirjanduslik pärand on väga tore,» ütleb Kivisildnik.