Kunstiakadeemia rektor meenutab lahkunud Leonhard Lapinit: nii mitmekülgselt andekat inimest ma teist Eestis ei tea

Leonhard Lapin näituse «Rütm ja meloodia» avamisel. Foto: Kristjan Teedema

Leonhard Lapin (1947–2022) oli Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja. Tegemist oli väga mitmekülgse inimesega, kes kahjuks lahkus meie hulgast veebruarikuu viimasel päeval. Kuidas meenutab Lapinit Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm? 

«Leonhard Lapinil oli tohutult tore naeratus ja ta oli väga elurõõmus inimene,» meenutab Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. «See, et ta on lahkunud, on kohutav kaotus,» ütleb ta Elu24-le. 

Leonhard Lapini ateljee. Foto: Eero Vabamägi

Kalm räägib, et noorena oli Lapin mürgeldaja tüüp, aga kui ta oli kusagil midagi purjus peaga kogemata ära lõhkunud, siis järgmisel päeval ta alati vabandas ja tõi oma töid lepituseks.

«Ta oli suure hingega inimene ja esindas klassikalist kunstikutüüpi, kes arvab, et talle on lubatud rohkem, ja kes võib käituda ebaharilikult, teistmoodi kui teised. Ma tema puhul saan sellest ka aru, sest nii mitmekülgseid andeid on Eesti kultuuris nii vähe. Ta oli arhitekt, kunstnik, kirjanik, lavastaja, teatrikunstnik, ajaloolane, teoreetik. Sellise ampluaaga inimest ma teist Eestis ei tea. Väga mitmekülgne inimene meeletu andega,» räägib Kalm Elu24-le.  

Leonhard Lapin Foto: Sander Ilvest / Postimees

Lapin õpetas Eesti Kunstiakadeemias eelkõige arhitekte ja oli kunstiakadeemiaga seotud elu lõpuni. Pikka aega oli ta ka kompositsiooni ja värviõpetuse õppetooli juhataja.     

7. jaanuaril linastus ETV eetris Margit Mutso dokumentaalfilm «Leonhard Lapin. Protsess». Film esitab tervikloo Leonhard Lapinist kui loojast, kuid fookuses on ta just arhitektina, kelle kunsti- ja arhitektuurilooming on liikunud tuntavalt paralleelradadel. Avanevad ka peategelase maailmavaade, tõekspidamised ja mässumeelne olemus.