Mida Venemaa president Putin oma musta portfelliga teha võib?

Kaitseülikonnas mees tuumakohvriga. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Venemaa viis 27. veebruaril oma tuumaväed kõrgendatud valmisolekusse. Lääne ekspertide sõnul ei ole põhjust hirmuks ega paanikaks, sest see on Venemaa tavaline heidutustaktika. Asjatundjate hinnangul eeldaks tuumarelva kasutamine muu hulgas kaugele arenenud suurt sõda, mida veel ei ole, sest Venemaa ei ole hoolimata pingutustest suutnud Ukrainas välksõda läbi viia. 

Samas teatas Valgevene, et võib saada Venemaalt tuumarelvi, kuid ka see on sõjandusekspertide hinnangul Ukraina ja lääne hirmutamine, kirjutab iltalehti.fi. 

Soome välispoliitika instituudi uurimisjuht Mikael Wigell selgitas, et Venemaa tõstis tuumajõudude valmisolekut ühe astme võrra ning seega ollakse veel üsna kaugel olukorrast, kus Venemaa hakkaks tuumarelvi kasutama.

«Venemaa teade, et tuumaväed on kõrgendatud valmisolekus, ei ole veel märkimisväärne sõjaline meede,» nentis Soome välispoliitika instituudi teadur Jyri Lavikainen.

Ekspertide arvates Venemaa lollitab ja hirmutab Ukrainat, et takistada lääne laiemat sekkumist sõtta, otsida paremaid läbirääkimispositsioone ja hoida maailma ärevil.

Mikael Wigell lisas, et tuumarelvade kasutamise oht on veel kaugel. Ta jätkas, et Venemaa võib tuumajõudude valmisolekut veelgi tõsta, kui ta muid lahendusi ei näe või ei taha näha, kuid see künnis on ka Venemaa jaoks väga kõrge.

«Venemaa on juba praegu põhimõtteliselt isolatsioonis ja saamas paariariigiks. Kui ta veel mõne sammu tuumarelva kasutamise suunas astuks, tooks see kaasa poliitilise isolatsiooni. Tuumarelvade kasutamist ei ole kuskil heaks kiidetud. Põhja-Korea on ainus, kus tuumarelvaga ähvardamine on tavapärane. Hiina on olnud seni Venemaa liitlane, kuid Hiinas on Venemaa tegusid hakatud hukka mõistma,» selgitas Wigell.

Jyri Lavikainen ütles, et tuumarelvi peetakse teoorias heaks siis, kui riigi eksistents on ohus. Venemaa on visandanud, et võib neid relvi kasutada, kui satub suurde ohtu.

«Venemaa seisukoht on, et tuumarelvadele saab üle minna, kui riik on suures sõjas, see tähendab kaugele arenenud sõda NATO või sellise riigi vastu nagu Hiina. Ukraina sõda on Venemaa arusaamade kohaselt ikkagi kohalik sõda, mida peetakse tavapäraste meetoditega,» kommenteeris Laivikainen.

Lavikainen lisas, et Venemaa suudab Ukrainas toimuva sõja muul viisil võita, kui nad on selleks valmis. Venemaal on palju kasutamata sõjalist jõudu ning olukord Ukrainas muutub murettekitavaks, kui Venemaal õnnestub Ukraina üksused Ida-Ukrainas ümber piirata.

«Praegu näen suurimat ohtu selles, et Venemaa hakkab asustusi pommitama nagu teises Tšetšeenia sõjas. See võib potentsiaalselt kaasa tuua tohutu hulga tsiviilohvreid,» nentis Soome ekspert.

Soomlased on seisukohal, et tuumarelva kasutamine oleks lihtsalt Venemaa huvide vastu.

«See võib isegi Venemaa relvajõudude juhtidele olla šokk. Kui Putin prooviks seda neile peale suruda, saavad kindralid jätta käsu täitmata. See tähendaks, et Putini enda positsioon on sel hetkel ohus,» jätkas Laivikainen.

Venemaa president Vladimir Putin nimetas tuumavägede kõrgendatud valmisolekusse viimise põhjusena lääneriikide kehtestatud «ebaseaduslikke sanktsioone» ja «NATO juhtide agressiivseid avaldusi».

Putin ähvardas lääne ekspertide sõnul tuumarelvaga juba Venemaa sõja alustamise päeval, 24. veebruaril.

«Igaüks, kellel on kiusatus sekkuda käimasolevatesse sündmustesse või astuda Venemaa teele, peaks teadma, et Venemaa reageerib kohe ja see viib ajaloos seninägematute tagajärgedeni,» ütles Putin Ukraina ründamist õigustavas kõnes.

Mikael Wigell lisas, et Venemaa on varem tuumarelva kasutamisega ähvardanud. Näiteks 2014. aastal pärast Krimmi vallutamist Ukrainalt. Venemaa on harjutanud ka taktikalise tuumarelva kasutamist.

Putin ütles 2018. aasta dokumentaalfilmis, et Venemaal on õigus reageerida, kui keegi ähvardab neid tuumarelvaga.

«Jah, see oleks katastroof inimkonnale ja kogu maailmale. Aga ma olen Venemaa kodanik ja riigipea. Miks peaks maailm olema Venemaata?» ütles Putin dokumentaalfilmis.

Venemaa president Vladimir Putin külastas 27. veebruaril Moskvasse rajatavat uut kosmoseuuringute- ja teaduskeskust Foto: Sergei Guneyev/Scanpix

Aatomiteadlaste bülletääni (Bulletin of the Atomic Scientists) andmetel on Venemaal umbes 4447 tuumalõhkepead. Neist 1588 on ballistilistes rakettides ja rasketes pommitajates. Reservis on 977 strateegilist tuumalõhkepad ja 1912 mittestrateegilist tuumalõhkepead.

Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, loovutasid Valgevene, Kasahstan ja Ukraina oma tuumaarsenali Venemaale.

«Taktikaliste tuumarelvade tegelik arv pole teada, kuna nende suhtes pole kunagi kohaldatud relvastuskontrolli ega lepinguid. Üldiselt võib arvata, et USA ja Venemaa on tuumarelvade arvult üsna võrdsed,» arvab Jyri Lavikainen.

Tema sõnul on strateegilise tuumarelva laskeulatus üle 5500 kilomeetri. Nii et see võib lennata Venemaalt USA-sse ja vastupidi. Nende relvade eesmärk on hoida ära suur rünnak riigi vastu.

«Taktikalise tuumarelva laskeulatus on seevastu lühem ja tuumalaeng üldiselt väiksem, kuigi see on siiski väga tõhus. Külma sõja ajal oli ja ka hiljem on neil oma roll täita,» teatas Lavikainen.

Taktikalised tuumarelvad võivad hävitada olulisi strateegilisi sihtmärke, nagu lennujaamad või suured sõjalaevad.

«Nõukogude Liidu strateegias oli koht ka taktikalistele tuumarelvadele. Nende abil oleks NSVL-i armee tunginud sõja käigus Euroopasse ja vallutanud piirkonna enne, kui USA-st oleks saabunud lisaväed,» jätkas Soome ekspert.

Vladimir Putiniga on alati kaasas must tuumarelvaportfell, mille nimi on Cheget ja mida kannab julgeolekuametnik. See on saanud oma nime Põhja-Kaukaasia mäe järgi. Teadaolevalt on Venemaa tuumasüsteem enamjaolt selline, nagu Nõukogude Liit selle külma sõja ajal 1980. aastatel lõi.

Venemaa president Vladimir Putin teatas, et Venemaa tuumaväed on viidud kõrgendatud valmisolekusse. Läänes hakati küsima, kas Putin võib kasutada tuumarelva. Ekspertide arvates mitte. Illustreerival pildil on näha maailma ähvardavat tuumanuppu Foto: shutterstock.com

Venemaa tuumaportfelle on tegelikult kolm. President Putinil on üks, kaitseministril Sergei Šoigul teine ja Venemaa relvajõudude peastaabi ülemal Valeri Gerassimovil kolmas.

Putini portfellis ei ole vastupidi arvamusele tuumanuppu. Käivituskoodid tuleb sisestada kolme portfelli jaoks korraga.

Kavkazi kood ehk Kaukaasia kood võimaldab portfelli omanikul ühendust võtta Venemaa ametiasutustega.

Need portfellid on osa Kazbekist, mis on tuumarelvade kontrolli- ja juhtimissüsteem. Kazbek on ka mägi Kaukaasias.

Teadaolevalt töötab siiani ka 1985. aastal Nõukogude Liidu loodud vastulöögisüsteem Perimeter. Venemaa saab seda kasutada, kui mõni riik on teinud nende suunas tuumarünnaku.

Perimeter jälgib rakettide liikumist ja tuumaplahvatusi. Kui süsteem tuvastab rünnaku, siis see annab sellest teada tuumaportfellide eest vastutajatele ja punkritele. Kui vastulöögisüsteem ei saa vastust, käivitab kood «surnud käsi» automaatselt vasturünnaku.

USA väljaanne The New York Times nimetas seda süsteemi 1993. aastal «viimsepäeva relvaks».

Venemaa viis väeüksusi ja relvastust alates möödunud aasta teisest poolest Ukraina piiri äärde. Venemaa ja president Vladimir Putini retoorika on, et Ukrainas on võimul neonatsid ja narkomaanid ning riik tuleb suurest hädast välja aidata ehk tuua lääne sõnul tagasi Venemaa mõjusfääri.

24. veebruaril käivitas Venemaa Ukrainas sõja, mille vaba maailm hukka mõistis. Tsiviilisikutest ukrainlased põgenevad lääne suunas ja lääs abistab neid. Lisaks olid mitu riiki nõus saatma ukrainlastele relvi, kaitsevahendeid ja arutatakse ka hävituslennukite saatmist. Samuti saadetakse humanitaarabi. 

Paljudes riikides protestitakse Venemaa käivitatud sõja vastu Ukrainas.

Ukraina sõja vastane protest 27. veebruaril Saksamaal Berliinis. Meeleavaldaja hoidmas käes pilti, millel Venemaa presidendile Vladimir Putinile on pandud Saksa diktaatori Adolf Hitleri vuntsid ja juuksed. Paljud on võrrelnud Putini Ukraina vallutusplaane Hiltleri omadega, kes algatas teise maailmasõja. Putini ja Hitleri nimest on pandud kokku uus nimi Putler, mida kasutatakse Vladimir Putini kohta Foto: Stefan Boness/Ipon/Scanpix

28. veebruaril alustasid Ukraina ja Venemaa Valgevenes läbirääkimisi sõja lõpetamiseks, kuid seni ei ole veel kokkuleppele jõutud.