CNN: Ukraina piiri ääres on märgatud ohtlikke Buratinosid ja Päikeseahje

Venemaa kaitseministeeriumi avaldatud foto 16. detsembril 2021 raske leegiheitja süsteemist ehk TOS-1 Buratino kasutamisest õppustel Orenburgis. CNN-i andmetel on TOS-1 ja TOS-1A-d Ukraina piiri lähedal Foto: RUSSIAN DEFENCE MINISTRY PRESS SERVICE / HANDOUT/Scanpix

USA uudistekanali CNN teatel on Maxar Technologiese satelliidifotodel näha Ukraina piiri ääres Venemaal Belgorodis raske leegiheitja süsteeme ehk TOS-1 ja TOS-1A-d (vene keeles TOC ehk тяжёлая огнемётная система).

Need on kolmekümnetorulised mitmelasulised raketiheitjad ning neis on 220-millimeetrised raketid, milles on termobaariline või süütelõhkepea. Plahvatusel tekib aerosoolipilv, mis seguneb hapnikuga, tekitades võimsa tulepilve koos lööklainega ja palju hävingut.

Raketiheitja suure «nina» tõttu kannab algne variant hüüdnime Buratino, mis on Pinocchio venekeelne nimi.

Raske leegiheitja süsteemi ehk TOS-1 Buratino demonstreerimine Venemaa relvastusnäitusel 26. septembril 2013 Uuralites Nižni Tagilis Foto: SERGEI KARPUKHIN/Scanpix

Raketiheitja põhineb tankil T-72 ja see loodi Nõukogude Liidus 1980. aastatel. See relv on mõeldud elavjõu hävitamiseks kindlustatud positsioonidel, avatud maastikul, kergsoomustatud sõidukites ja veokites.

Venemaa on TOS-1 Buratinot kasutanud 1980. aastatel Afganistani sõjas ja hiljem Tšetšeenias.

Venemaa kasutas 2015. aastal Süürias täiustatud varianti TOS-1A Solntsepek ehk Päikeseahi.

Arendamisel on ka TOS-2, mida Vene vägi kasutas esimest korda 2020. aasta septembris sõjalisel õppusel Kavkaz-2020.  

See põhineb Uurali maastikusõidukil ning on varustatud võimsama raketi ja oma kraanaga. Samuti on sellel suurem laskeulatus. TOS-2 on kaitstud täppisrelvade eest.

Lääne sõjandusekspertide sõnul on TOS-id ka psühholoogilised relvad, kuna nende hävitusvõime on suur.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon OSCE ja ÜRO on mõistnud Venemaa TOS-1 ja TOS-1A kasutamise sõjakolletes hukka, kuna need on väga ohtlikud relvad.

Venemaa on Ukrainas juba kasutanud mitmesuguseid relvasüsteeme. Näiteks on kaamerad ja satelliidid jäädvustanud pilte tsiviilsihtmärke tabavatest rakettidest.

Venemaa alustas Ukraina vastu sõda 24. veebruaril, olles alates möödunud aasta teisest poolest viinud vägesid ja relvastust Ukraina piiri lähedale ning Valgevenesse.

Lääs on mõistnud Ukraina ründamise hukka ning abistab rünnaku alla sattunud iseseisvat riiki nii militaarvarustuse kui humanitaarabiga.