Helidisain turunduses ehk mida sa peaksid populaarsust koguva trendi kohta teadma
28. veebruar 2022, 18:00
/nginx/o/2022/02/28/14396996t1h026b.jpg)
Ilmselt oleme kõik teadlikult või mitte nii teadlikult kuulanud kaubanduskeskustes, restoranides, konverentsikeskustes, hotellides ja kus iganes veel, et meid saadab kõlaritest muusika. Tuleb välja, et need helid ei ole paljudes kohtades mitte juhuslikult valitud. Milliste kriteeriumite alusel neid valitakse ja mis asi helidisain? Selgitusi jagas selle ala ekspert ja muusikapsühholoog Dali Kask.
Dali Kask tõi välja, et helidisain on helikunsti üks liik, kus luuakse helisid sihtotstarbeliselt. «Oma igapäevases töös aitan paljudel ettevõtetel nende brände helide ja muusika abil turunduslikus mõttes paremini kuuldavaks teha,» sõnas helidisaini loovjuht.
«Teen muusikalisi kujundusi avalikku ruumi ja koostöös heliloojatega loome sobilikke helindeid audiobrändingu tarbeks. Seoses tehnika arenguga on helidisain viimaste aastakümnete jooksul kõvasti arenenud ja brändi kuvandi loomisel hästi oluliseks muutunud. Seda ka näiteks tootedisainis,» selgitas Kask.
Helidisaini ekspert tõi tootedisaini ja helide ühisest arengust näiteid, mida võime hõlpsasti märgata ka oma kodudes. «Kodumasinad meie majapidamises tekitavad teatavaid helisid. Näiteks annavad need meile märku siis, kui mõni programm alustab tööd või on parasjagu just lõpetanud. Need helid, mis meie käitumist suunavad, on uute masinate puhul juba teadlikult disainitud,» rääkis ta.
«Rääkimata videomängudest, millega uus generatsioon täna palju kokku puutub. Muusikadisainil on selles valdkonnas äärmiselt tähtis ja oluline roll mängida. Erinevad helid annavad mängijale teada, mis teatud hetkel parasjagu mängu etapis toimumas on,» sõnas ta.
Kask lisas, et meie ümber on täna väga palju funktsionaalseid helisid, mille puhul on hoolega läbi mõeldud nende kõla. «Lühidalt kokku võttes, sellel alal asub ka minu tööpõld,» lisas ta.
«Funktsionaalsete helide mõte on see, et inimesi soovitud suunas tegutsema panna. Kodumasinad tõmbavad meid enda juurde. Kui autos jääb turvavöö lahti, siis järjest valjenev heli suunab meid selle lõpuks kinni panema,» rääkis ta.
Kask täpsustas, et inimesed eelistavad helikeskkonda, kus neil on hea olla ja seeläbi näiteks kaubanduskeskustes suunab see muusika neid konkreetsete ostudeni. «Ostutegevus haakub ostja jaoks meeldivate helidega. Ka siin muutub helidisain hästi oluliseks. Inimene alateadlikult valib endale toote või eelistab teatud brändi, mille tunnusmuusika on talle meeldiv. Muusika tekitab erinevaid emotsioone ja see omakorda suunab valikute tegemist ja loob ostusoovi,» lisas ta.
Ilmselt paljud kliendid on mõelnud, et vaikne keskkond on samuti meeldiv ja kas muusikalise tausta pakkumine on alati kõige õigem lahendus. Siin tasub meeles pidada, et avalikus ruumis on tänapäeval vaikust aga üsna raske pakkuda. «Teenindusasutustes, näiteks kauplustes on hulgaliselt müra. Erinevad seadmed tekitavad teatud vibratsioone ning hääli tekitavad ka teised inimesed. Seega, avalikus ruumis on muusika üheks oluliselt funktsiooniks see, et maskeerida müra või siduda müra muusikalisse konteksti. Ruumi sobiv muusika tekitab eeldatavasti häid emotsioone ja inimestel on ruumis seeläbi parem viibida,» selgitas muusikaekspert.
«On päris palju nüansse, mis avaliku ruumi helindamisel või muusikalisel kujundamisel on olulised. Muusika peab olema vastavuses ettevõtte kontseptsiooniga ja sellega, mida inimesed seal ruumis teevad. Need helid ei tohi olla pealetükkivad ega agressiivsed. Minu töö üks pool ongi see, et valitud muusika taustal oleks inimesel hea ja meeldiv konkreetses keskkonnas olla. Eesmärk on see, et külastaja tahab seal olla ja tulevikus meeleldi ka tagasi tulla,» kirjeldas Kask.
«Kui helikeskkond on läbi mõeldud ja professionaalselt teostatud ning muusika edastamiseks on kasutatud kvaliteetset helitehnikat, siis selles ruumis on võimalikult mõnus viibida,» lisas ta.
Kui palju on aga helidisainis teadust ja kui palju on selles valdkonnas katse-eksituse meetodit kasutusel? «Kui ühele brändile luuakse helidisaini, siis siin arvestatakse ikka väga palju muusikapsühholoogiliste nüanssidega. Eriti kui võtame näiteks videomängud, mobiilirakenduste ja tehnika maailma. Paljudel juhtudel tehakse suurte gruppide peal pikaajalisi teste,» mainis Kask.
«Suurkorporatsioon Visa disainis endale sekundi pikkuses heli, mis kõlab siis, kui inimene teeb internetipangas ülekande. Nende ülekannete sooritust saadab heliline kinnitus ja selle tööga tegeles lausa mitu helidisaini agentuuri. Kaks aastat uuriti erinevate sihtrühmade peal, milliseid emotsioone erinevad helid ja helikombinatsioonid tekitavad ja alles seejärel jõuti soovitud tulemuseni,» rääkis ta.
Kask märkis, et kui helidisainiga professionaalselt tegeleda, siis muusikapsühholoogilist ja teaduslikku poolt on seal palju kaalu andmas. «Muusika ja helide mõju on palju uuritud ja soovitud tulemuse saavutamiseks on väga oluline seda kõike arvesse võtta,» sõnas ta.
«Paljud ettevõtjad teevad täna tööd selle nimel, et nende bränd või rakendus saaks kõlama täpselt selliselt, et tarbijas tekiksid soovitud assotsiatsioonid või emotsioonid,» selgitas Dali Kask raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».
Kuula intervjuud SIIN.
