:format(webp)/nginx/o/2022/02/26/14393763t1h38b7.jpg)
«Eile õhtul, küünlavalgel, hakkas hetk hetke järel leek ikka enam võbelema. Tunne oli, et igal sellel hetkel lahkub inimene. Ma pole küll eriline usklik, aga palvet tean ja palvetasin,» kirjutab Ukrainas elav eestlane Rudo Puks oma sotsiaalmeediakontol. Elu24 uuris Rudolt, milline on olukord tema peatuspaigas Kiievi lähedal.
Euroopa jaoks on sõda olnud pikka aega midagi kauget ja eemalolevat. Nüüd on aga kätte jõudnud aeg, mil sõda puudutab eurooplasi väga lähedalt ning iga päev ja öö on täis teadmatust homse osas.
Nii mõnedki eestlased viibivad praegu Ukrainas keset sõjamöllu. Ukrainas on ka Viljandimaal asuva Kopra talu vana peremees ja praeguse peremehe Reio Puksi isa – Rudo Puks. Rudo jagab oma Facebooki ankeedil infot tema ümbruskonnas toimuvast.
«Kirjutasin üles kellaaegu, kui hävitajad üle lendasid. 10.50, 10.57, 10.59... Kogu aeg on õhus ja pommitavad kusagil,» kirjutab Rudo 27. veebruaril oma Facebooki kontol. «Eile kuni keskööni käis kõva lahing. Siis vaikus. See vaikus on kuidagi kahtlane. Ootad kogu aeg midagi, sest tead, et tuleb. Ja kui siis kell 1 öösel plahvatas 3 korda selliselt, millist ennem polnud kuulnud. Maja värises, aknad klirisesid, koer läks hulluks, ise hüppasin püsti, et vaadata, mis toimub. Pärast seda oli vaiksem edasi ja need tavaraketid ja plahvatused ei seganud isegi magamist. Paistab, et juba harjun,» avaldab Rudo, kes asub Kiievi äärelinnast umbes kümne kilomeetri kaugusel metsade ja põldude vahel.
«Eile selgitati, et öösiti visatakse lennukist välja diversante. Kukuvad umbes nii nagu pipart toidu peale paned näppude vahelt. Nende ülesandeks on kahjustada õigel hetkel kommunikatsioone ja objekte. Diversandid paigaldavad majakaid ja linte, mille järgi pärast lennatakse helikopterite ja hävitajatega üle ning pommitatakse. Lõhutakse teid, sildasid ja muid infra objekte. Nii on võimalik takistada inimeste ja tehnika liikumist. Mäletan, et selline sõjaväeosa, kus neid treeniti oli vanasti Viljandi bussijaama kõrval. Jooksid ja treenisid kogu aeg Mustla tee peal,» ütleb Rudo.
Lennukid on pidevalt õhus ja mingi aja tagant käib jälle pauk. See on praegu igapäevane reaalsus.
/nginx/o/2022/02/27/14395875t1haf14.jpg)
Kohalike inimeste ülesanne on kohe teavitada, kui kedagi öösel või päeval liikumas nähakse. «Kõigile on välja jagatud inimeste telefoninumbrid küla-, valla- ja rajoonikeskustes, kuhu helistada. Reageeritakse kohe. Kõigil asulatel on sissepääsul kontrollpunkt,» ütleb Rudo ja lisab, et iga inimene võib endale relva saada. «Isegi mina võin minna rajooni keskusesse, esitada passi, täita ankeedi, anda allkirja ning ise omale kastist automaadi valida ja padruneid teisest kastist kaasa võtta niipalju kui vaja.»
Inimesed aitavad üksteist
Kuigi teisi aidatakse nii palju kui võimalik, saavad kõigil ühel hetkel eluks vajalikud asjad otsa. «Näha on, et kõigil hakkavad kõik asjad otsa saama,» tõdeb Rudo.
«25. veebruaril oli kütuse hankimise operatsioon. Andsin viimase 10 liitrit diislit ühele külanaisele, kes hakkas hommikul piiri poole sõitma. Kuna kütus kõigil otsas ja olukord on selline, et kui arsti vaja või süüa vaja tuua, on kõik enda korraldada,» kirjutab Rudo.
Kuidas käib kütuse hankimine? «Kolm relvastatud autot ees ja siis pisikene sõiduauto kanistritega sõidab järgi,» ütleb Rudo. Koht, kus kütust veel jagub, asub seal, kus on kõige ohtlikum. Relvastatud masinad jäävad tankla lähedale ootama ja väike sõiduauto teeb oma ostud kiiresti ära. Kuna trassil on sillad õhku lastud, sõidetakse mööda külateid.
«Sain 70 liitrit kütust, millest peaks tükiks ajaks piisama endale kui ka neile, kes kütust vajavad. Kui elekter kaob, läheb rohkem, sest vaja generaatorit käimas hoida mingi aeg päevast,» ütleb Rudo. Kokku toimetati oma külla 500 liitrit kütust.
Kogu arveldamine käib sularahaga ja hinnad tõusnud ei ole. «Mingit sõjast tulu teenimist ei toimu,» ütleb Rudo. Inimesed püüavad olukorda võtta võimalikult rahulikult, räägib Rudo Elu24-le.
Teatud tehinguid saab teha ka makseülekannetega. Raha arvele kandmine on väga lihtne ja seniks kuni mobiilid töötavad, toimib see hästi. Inimesed teevad omavahel koostööd – toimivad kaup-kauba vastu tehingud. Rudo imestab, et inimesed on nii kiiresti suutnud organiseerida elu selliselt, et see toimib. Kõik tegutsevad ühise rindena.
Turul veel toitu jagub
Kuigi poed on tühjad ja pooled poed suletud, on turgudel veel toitu saada. Turg on Rudo peatuspaigast 5 kilomeetri kaugusel. Nii pannaksegi auto inimesi täis ja asutakse turu poole teele. Turul käib palju rahvast ja hinnad on samad, mis nädal aega tagasi. Ukraina inimesi aitab praegu väga palju see, et on palju väiketalusid. Rudo räägib Elu24-le, et talud on seal mitmekesised – kõik asjad on olemas. Ei ole nii, et kasvatatakse ainult vilja või ainult kartulit. Reeglina teeb üks talu mitut asja – peab loomi, kasvatab vilja ja muud toidupoolist.
«See on see, mis on nüüd Eestis kadunud. Nimelt aitab Ukrainat praegu väga palju see, et on palju väikseid turge ja tuhandeid väiketalusid. Muidu oleksid pooled näljas,» ütleb Rudo. Sadu tuhandeid inimesi tuleb Kiievist välja ja nad kõik suunduvad maapiirkondadesse. «On olukord, kus talupidamine päästab Ukraina rahva,» on Rudo veendunud. Ühtegi varustamist ju ei toimu. Inimesed ei ole näljas ja selles osas paanikat ei ole.
Igapäevased kogunemised ja komandanditund
«Olukorda võetakse sellisena nagu see on, ei ole paanikat. Iga päev on kogunemised, kus küla mehed arutavad edasisi samme,» räägib Rudo. Üldine seisukoht on: «me ei anna midagi niisama ära, võitleme iga inimese ja meetri eest!» Liiga kaugele ei mõtle.
Külas on kaks arstiperekonda. «Kuna siin ei ole veel hukkunud inimesi ja haavatuid on vähe, siis on siinsetes apteekides veel vahendeid müüa. Lähemegi nüüd apteeki, et varuda sidumisvahendeid ja puhastusvahendeid. Apteegis me ilmselt saame maksta ülekandega. Tahame maksimaalselt sularaha varusid säilitada,» räägib Rudo Elu24-le. Rudo tunnistab, et ta aimas kriisiolukorda ette ja oli selleks teatud määral valmistunud hankides piisavalt sularaha.
«Komandanditund kestab esmaspäeva hommikuni. Komandanditund tähendab seda, et kõik istuvad toas ja tuled on kustutatud. Pärast kella viit õhtul ei tohi ükski tuli põleda. Arvata võib, et pimendus kestab edasi, sest oodata on Kiievi pommitajaid Krimmist,» tõdeb Rudo.
Eestlased aitavad
Rudo poole on pöördunud mitmed eestlased, kes tahavad aidata küla, kus Rudo viibib.
«Saatsin naise arveldusarve numbri ja hommikuks oli seal minu klassikaaslastelt Tiinalt ja Moonikalt kokku juba 350 eurot. Mu naine Olena saatis sõnumi laiali, et meie külal on see summa ja hädasolijaid aidatakse. Meil on inimestel sularaha varud, hiljem saame Olena kontolt tagasi kanda ja tuleb siis kaua tuleb Eesti SEB pangast. Naiste ühendus jagab täpselt neile, kellele vaja. Kõik on meil täpselt teada, kuidas kellegagi seisud on. Hiljem tuleb aruanne! Kes soovib, võib toetada!»
Olena Puks EE071010011771667227 SEB Eesti
27. veebruari õhtuse seisuga on laekunud 3200 eurot. «Kindlasti kulub kõik ära. Operatsioone on juba mitu silmapiiril. Kõik kirjutavad selgitusse, et Veselo Slabade küla toetuseks, aga sõber Silver pani kohe «Slava Ukrain» ja 200 eurot,» ütleb Rudo.
/nginx/o/2022/02/27/14395968t1hc6b7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)