Raskelt haigestunud ja Itaalias ravil viibiv balletitantsija Anatoli Arhangelski sai presidendilt teenetemärgi. Balletitantsija abikaasa Marika Muiste rääkis «Ringvaates», et sel päeval juhtus peres mitu toredat sündmust.
Itaalias ravil viibiva Anatoli Arhangelski jaoks tuli teenetemärk erilisel päeval
Rahvusooperi Estonia balletitrupi esisolist Anatoli Arhangelski haigestus pärast koroonaviiruse põdemist sedavõrd rängalt, et viidi Itaaliasse ravile ning seal sai ta ka haruldase haiguse diagnoosi — mees põeb prioonhaigusy. Vabariigi aastapäeva eel otsustas president Alar Karis Itaalias ravil viibivat tantsijat tunnustada Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Anatoli abikaasa Marika on ise praegu Eestis, Anatoliga viibib Itaalias tema õde. «Sellel päeval oli meil mitu toredat sündmust. Meie poeg sai 4-aastaseks ja tuli ka see uudis. Sellel päeval ta olevat ümisenud-mõmisenud rohkem kui tavaliselt ja oli väga aktiivne. Ma võtsin seda kui positiivset märki, et ta oli õnnelik,» kommenteerib Marika Anatoli käitumist päeval, mil mehe poeg sai 4-aastaseks ning president tunnustas teda teenetemärgiga. Kahjuks haiglavoodisse aheldatud mees ise rääkida ei saa.
Anatoli haigus hakkas eelmise aasta suvel eskaleeruma. «See haigus esineb miljonist ühel inimesel. Arvatavasti on minu abikaasa nii eriline inimene. Kahjuks pole keegi tänaseni sellest tõvest eluga pääsenud, aga loodan siiralt, et kuna minu abikaasa on nii eriline inimene, et ta selle sai, siis on ta ka ehk esimene, kes sellest ka terveneb,» ütleb Marika.
Milline on Anatoli seisund praegu? «No vot ma ei oska öelda, millest ta aru saab ja millest ei saa, kuna ta ei räägi. Ta mõmiseb ja emotsioonidega vahel nutab, vahel naerab. Reaktsioonid tulevad tal alati natuke hiljem, mitte kohe. Väikese hilinemisega. Antud hetkel ta ise midagi teha ei suuda tegelikult, on voodis. Õnneks on sellised voodid, mis käivad täiesti vertikaalseks. Mingil perioodil käisime ratastooliga õues, siis tuli COVIDi uus laine ja personal kardab Anatoli pärast, sest see on tema jaoks praegu väga ohtlik. Sellepärast me pole praegu väljas käinud, aga see ei takista värsket õhtu saamast. Ta naudib Itaalia päikest ja õhku, kui teeme akna lahti,» kirjeldab Marika Anatoli igapäevaelu.
Tänasest aasta tagasi oli perekonna elu täiesti teine. «Ma alguses ei suutnudki vaadata ei pilte ega videoid eelnevast,» ütleb Marika. Praegu on nii palju aega läinud mööda, et on natuke kergem sellest rääkida. Ma imetlesin alati enda abikaasat, kui ta laval oli.»
«Ta on oma loomult väga tasakaalukas inimene, väga tolerantne inimeste suhtes. See kõlab võib-olla kiidulauluna, aga see reaalselt nii on,» ütleb Anatoli abikaasa.
Marika elab põhiliselt Itaalias. Lapsed on enamasti vanavanemate juures Eestis. «Kindlasti ei ole ma selles kõiges üksi. See, et mina istun üksi siin praegu ja räägin, ei tähenda, et seda kõike üksi teen. Juba sinna minekuga aitas mind Anatoli õde. Arvan, et üks põhjustest, miks Anatoli haigus pole alates novembrist läinud hullemaks, on just see, et keegi meist on kogu aeg tema kõrval. Alguses oli see ikkagi väga väga õudne, kui sa kogu aeg näed, et su abikaasal on paanikahood, hallutsinatsioonid ja tohutu hirm. Kui sa mõtled, et jätaksid ta veel sellel hetkel üksi, see oli meie jaoks mõeldamatu. Ta pole olnud ühtegi päeva ega ööd üksi seal haiglas,» räägib Marika ja lisab, et Põhja-Itaalias asuva Udine haigla palat on juba väga väga hubaseks ja koduseks muutunud.
«Lapsed elavad Eestis. Abiks on Anatoli tädi, tema ema, minu ema. Kõik aitavad. Kogu pere on selle taga, mitte üksi mina. mina pole mingi kangelane,» arvab Marika.
«Pean ütlema, et on momente, kus tunnen, et armastus on tänu temaga juhtunule kasvanud. Kui näen lapsi, kes küsivad, et millal issi tuleb...see on see, mis annab jõudu mingis mõttes ja samas paneb ka nutma väga tihti. Valikut ei ole, pead lihtsalt hakkama saama.»
Marika sõnul ei mõelda praegu mehe Eestisse toomisele. «Minu jaoks on kindlasti välistatud see, et tooksin ta antud hetkel Eestisse. See kuidas oleme end seal sisse seadnud, ma tean, et see on turvaline koht, kus olla ja turvaline koht tema jaoks. Ta saab seal kindlasti väga head hoolitsust ja abi.»
Haigus avaldus pärast võitlust koroonaviirusega
43-aastane Anatoli oli veel möödunud kevadel täisjõus mees. Pärast seda, kui koroonaviirus mehe 2021. kevadel kätte sai, pole miski olnud sama. Kahtluse kohaselt tõi COVID-19 mehel diagnoositud prioonhaiguse esile, ilma milleta oleks see välja löönud hiljem või üldse mitte.
Mees sai oma diagnoosi Itaalias. Kahjuks ei suudetud Eestis Anatolile diagnoosi panna, hüpoteese oli palju, tehti erinevaid analüüse. Perel ei jäänud muud üle, kui otsida abi mujalt. Anatoli jaoks hakati koguma ka raha, et mees välismaale ravile viia. Balletiliit pöördus abipalvega avalikkuse poole 27. juulil, et toetada mehe ravi- ja elamiskulusid välismaal.
Eesti rahvusballeti esisolisti toetati heldelt. «Anatoli Arhangelski toetuseks on kogunenud 4. augusti seisuga 152 274,17 eurot,» kommenteeris balletiliit pärast nädalast annetuskampaaniat.
«On südant soojendav näha, kui väga Anatoli lugu inimestele korda on läinud ja kui paljud on soovinud oma panuse anda,» lisas balletiliit. «Tänu nii paljude inimeste soojale südamele oleme saanud palju toetust – nii materiaalset kui ka mentaalset, mis ei ole sugugi vähem tähtis!» vahendas balletiliit ka Anatoli abikaasa Marika emotsioone.