VIDEO Venemaa president Putin: Ukraina areng algas tänu Leninile 1917

Inna-Katrin Hein
Copy
Venemaa revolutsionääri ja bolševike juhi Vladimir Iljitš Lenini kuju Ida-Ukrainas Donetskis, kus venemeelsed separatistid kuulutasid välja rahvavabariigi, mida Venemaa nüüd tunnustas. Näha on ka Venemaa lippu
Venemaa revolutsionääri ja bolševike juhi Vladimir Iljitš Lenini kuju Ida-Ukrainas Donetskis, kus venemeelsed separatistid kuulutasid välja rahvavabariigi, mida Venemaa nüüd tunnustas. Näha on ka Venemaa lippu Foto: Alexander Ryumin/Scanpix

Venemaa president Vladimir Putin pidas 21. veebruaril pika kõne, milles ta tunnustas Ukraina Venemaa meelsete separatistide Donetski ja Luganski niinimetatud rahvavabariikide iseseisvust. Kõne oli suunatud venelastele ja Ukrainas elavatele kaasmaalastele.

The New York Times kirjutas, et Putin kõne kubises ajaloole viitavatest valedest ja oli eksitav «isegi endise KGB agendi standardite järgi». Putini kõnes oli palju viiteid 1917. aastale ja Venemaal toimunud revolutsioonile.

Donetski ja Luganski niinimetatud rahvavabariigi tunnustamine oli Putini kõne keskne teema. Ta üritas oma kõnes näidata, et nende kahe ala lahkulöömine Ukrainast oli ainuõige samm.

Venemaa president Vladimir Putin 22. veebruaril Moskvas Kremlis pressikonverentsil, kus rääkis Venemaa ja Aserbaidžaani headest suhetest pärast kohtumist Aserbaidžaani presidendi Ilham Hejdär oglu Älijeviga
Venemaa president Vladimir Putin 22. veebruaril Moskvas Kremlis pressikonverentsil, kus rääkis Venemaa ja Aserbaidžaani headest suhetest pärast kohtumist Aserbaidžaani presidendi Ilham Hejdär oglu Älijeviga Foto: Sergei Guneyev/Scanpix

«Need, kes valisid vägivalla, verevalamise ja ebaseaduslikkuse tee, ei tunnustanud ega tunnusta seni Donbassi kohta muud võimalust kui sõjalist. Kuna olukord on kriitiline, siis on ainuõigeks sammuks tunnustada Donetski ja Luganski rahvavabariikide suveräänsust,» ütles Venemaa president oma kõnes.

Venemaal nimetatakse Donbassiks Donetski ja Luganski separatistide alasid.

Putini poolne kahe Ukraina piirkonna iseseisvaks tunnustamine tühistab 2014. aastal sõlmistud Minski leppeid, mille eesmärgiks oli lõpetada Ida-Ukraina relvakonflikt.

Putini arvates algas Ukraina areng alles 1917. aastal tänu Venemaa revolutsioonile ja bolševike juhile Vladimir Iljitš Leninile.

(Samas mitu Venemaa keisririigi ala, kaasa arvatud Eesti ja Soome iseseisvusid).

Putini arvates ei oleks ilma Venemaal aset leidnud pöördelisi sündmusi Ukraina arengut iialgi toimunud.

«Bolševike poliitika tõi kaasa nõukogude-Ukraina arengu ja selle tõttu saab tänapäeva Ukrainat nimetada Lenini Ukrainaks. Lenin oli Ukraina looja ja arendaja,» teatas Putin oma kõnes.

Putin rõhutas, et Ukraina on alati olnud osa Venemaast, nii ajalooliselt, kultuuriliselt kui vaimselt.

Venemaa presidendi sõnul ei ole Ukrainal iseseisva riigi tava, vaid alates esimestest slaavi riikide, eelkõige Kiievi-Vene tekkides 9. sajandil, oli ta osa Suur-Venemaast.

Venelastest kritiseerijate ja ukrainlaste sõnul unistas Venemaa president meelega ära, et 1917 - 1921 toimus Ukraina rahavavabariigi ja nõukogude Venemaa vahel sõda. 

Nõukogude punaarmee alistas Ukraina rahvavabariigi armee, see riik likvideeriti ja oli alates sellest Nõukogude Liidu koosseisus. 

Putin on arvamusel, et lõhe Ukraina ala ja emamaa Venemaa vahel tekkis, kui Nõukogude Liit 1991 lagunes. Ukraina üritas kõigest väest ise hakkama saada, kuid see oli vale samm.

«Ukraina ei soovinud areneda koos Venemaaga ega kanda vastutust. Selja keeramine Venemaale oli vale samm, seda on ajalugu nüüdseks näidanud. Ukrainlased ehitasid oma riiki nii, et eitasid kõike Venemaaga seotut. Nad väänasid ajalugu ja tegid uutele põlvkondadele ajupesu. Ukraina on alati olnud Venemaaga seotud ja ukrainlased ei saa seda eitada,» sõnas Putin.

Kritiseerijate sõnul unustas Putin ära ühe tähtsa ajaloosündmuse, mis tõi ukrainlastele palju kannatusi.

Nimelt 1930. aastatel Ukraina NSV-s riiklikult korraldatud näljahäda, mis põhimõtteliselt oli massimõrv, millega sooviti ukrainlaste arvu vähendada. Ukraina keeles kannab see nimetust «golodomor» ehk näljaga suretama.

Golodomor oli ideoloogiliselt suunatud Ukraina ja rahvuslikult meelestatud ukrainlaste vastu ja see toimus mitmes eluvaldkonnas kolme lainena. Esimene oli aastail 1921–1923 ja teine laine oli 1932–1933, milles erinevail andmeil hukkus kuni seitse miljonit inimest.

Kolmas näljahäda tuli pärast teist maailmasõda. Sõjast laostunud põllumajanduses oli vähenenud teravilja külvipind. Erinevais Ukraina osades oli ebasoodne ilmastik: rahe, üleujutus ja kuivus. Eriti põuane oli 1946. aasta. Aastail 1946–1947 suri Ukraina 16 oblastis ligi 800 000 inimest. Samas said Nõukogude Liidult tasuta abi Prantsusmaa, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Poola ja Rumeenia – kokku 105 000 tonni teravilja. 

2006. aastal tunnistas Ukraina Ülemraada golodomori Nõukogude Liidu valitsuse toimepandud genotsiidiks Ukraina rahva vastu.

Putini kõnes oli veel, et Ukraina tahtis Venemaad hakata hävitama 2008 Rumeenias Bukarestis toimunud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni NATO tippkohtumisel, kus käidi välja, et ka Ukraina ja Gruusia võiksid kunagi selle sõjalise liiduga liituda.

Putin osales NATO tippkohtumisel ja oli kohe nende riikide NATO-ga liitumise vastu.

Venemaa president jätkas oma 21. veebruari kõnes, et USA mõjutas Ukrainat ja Gruusiat ning üritas neid tõmmata oma Venemaa vastasesse poliitikasse.

Putini arvates ei ole Ukraina matnud maha mõtet, et kunagi pääseb NATO-sse ning kui see peaks kunagi juhtuma, siis on Venemaa ohus.

«Kes on USA ja NATO põhivaenlane? Teame, see on Venemaa. NATO dokumentide kohaselt on Venemaa ametlikult kuulutatud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni põhiliseks ohuks. Ja Ukraina arvatavalt on see koht, kust Venemaa suunas agressiooni alustatakse. Kui meie esiisad kuuleksid seda, siis nad lihtsalt ei usuks seda,» nentis Putin.

Putin lisas, et pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist arvas lääs, et Venemaa ei tõuse enam kunagi jalgadele, kuid läks teisiti. Putini arvates on lääs kade, et Venemaa on nüüdseks edukas suur riik, olles nii USA-le kui Euroopa Liidule pinnuks silmas.

Venemaa president on seisukohal, et lääs tahab oma sanktsioonidega takistada Venemaa arengut, kuid see võib lõpuks pöörduda sanktsioonide kehtestajate enda vastu.

Putini sõnul on ta läänes pettunud, kuna USA ja NATO ei vastanud Venemaa kõige tähtsamatele nõudmistele, mitte enam idapoole laieneda.  Selle tõttu on Venemaal õigus astuda samme oma turvalisuse tagamiseks.

Venemaa on alates möödunud aasta teisest poolest viinud väeüksusi ja relvastust Ukraina piiri lähedale ja ka Valgevenesse, kus veebruari alguses toimusid Venemaa ja Valgevene ühisõppused.

Lääs on satelliitide abil jälginud Venemaa relvastuse liikumist ning viinud lisavägesid Ida-Euroopasse.

Lääne ja Venemaa läbirääkimised ei ole seni tulemusi andnud. Ukraina valmistub Venemaa võimalikuks relvaagressiooniks ning kutsust reservväelased teenistusse.

Tagasi üles