HOIATUS ⟩ «Tinderi pettur» paneb eestlased muretsema: romantilised võltssuhted on osa päriselust

Mõtle hoolikalt järele, kui palju teavet sa enda kohta tutvumisportaalides ja sotsiaalvõrgustikes jagad. Foto: Shutterstock

Netflixi platvormil suurt populaarsust võitnud dokumentaalfilm «Tinderi pettur» on ka Eestis hetkel vaadatuimate saadete nimekirja esimene. Olukorrad, kus naistelt petetakse tutvumisäppide kaudu välja märkimisväärseid rahasummasid, ei ole ka Baltikumis ja Eestis enam sugugi ennekuulmatud.

Dokumentaalfilm «Tinderi pettur» räägib sellest, kuidas mitmed naised on langenud petturite ja ahistajate küüsi, mis on muutnud nende elu väljakannatamatuks.

Vaata treilerit:

Dokumentaalfilmist inspireerituna panid Citadele panga eksperdid kokku nimekirja levinuimatest romantilise pettuse tunnustest.

«Tänapäeval jahivad finantspetturid oma ohvreid nii telefoni kui interneti vahendusel ning rahast võib ilma jääda nii tutvumissaitidel, hasartmänguplatvormidel kui suhtlusvõrgustikes,» märgib Citadele panga rahapesu osakonna juht Viktor Tkatšenko.

«Oluline on meeles pidada, et oma pangakaardiandmeid, internetipanga juurdepääsukoode ega muud tundlikku teavet ei tohi jagada ühegi teise isikuga, sest petturid võivad seda kasutada nii raha väljapetmiseks, rahapesuks kui muude skeemide jaoks. Mobiil-ID ja Smart-ID kasutamine tekitab olukorra, kus inimene kiidab tehingu vabatahtlikult heaks suuremate takistusteta. Seega tuleks neid autentimisvahendeid kasutada üksnes siis, kui oled täiesti kindel, kuhu oma raha saadad,» hoiatab ekspert.

Kuidas hoiduda romantilise petturluse eest?

• Mõtle hoolikalt järele, kui palju teavet sa enda kohta tutvumisportaalides ja sotsiaalvõrgustikes jagad. Isegi pelgalt töökoha ja nime avaldamine võib olla piisav selleks, et pettur leiaks internetist teavet, mida hiljem sinu vastu kasutada.
• Kui oled hiljuti kellegagi internetis kohtunud või tutvunud, võib kaassuhtleja liigne kiindumuse näitamine ja kohe kohtumisele kutsumine olla märk halbadest kavatsustest. Kui otsustad siiski kohtumisele minna, anna sellest turvalisuse huvides teada ka sõpradele või pereliikmetele.
• Pööra tähelepanu keelekasutusele ja profiilile. Kui saadetavad kirjad ja suhtlus on vigadega ning grammatika ebaselge, tasub kontrollida, kas kasutaja profiilipilt ja -teave on leitav teistelt veebisaitidelt. Üks võimalus teise inimese tõesuses veenduda on paluda saata tal endast samal päeval tehtud selfi. Alati võib saadud piltidele teha ka Google'i pildiotsingu, mis näitab kiiresti ära, kas inimese pilt võib olla pärit hoopis kuskilt internetiavarustest.
• Ära jaga materjale, mida keegi võib hiljem kasutada väljapressimiseks. Petturid võivad paluda sul saata endast intiimse sisuga fotosid või videoid – kui seda teed, on oht, et seda võidakse kasutada sinu vastu, kui oled keeldunud raha laenamisest või jagamisest.
• Raha küsimine mis tahes kujul – pangaülekandena, sularahas või et tasuksid suure ostu eest – on suur punane ohumärk. Isegi kui teine pool tundub usaldusväärne, ei tohiks vahetult pärast tutvumist raha jagada ega oma pangakaardi andmeid või ükskõik milliseid dokumendi elemente kuidagi avalikustada.

Tuleb meeles pidada, et internetis on identiteedi võltsimine väga lihtne ja igaüks võib esineda ükskõik kellena. Sageli algavad romantilised võltssuhted kiiresti ja kohe üritatakse võita ka ohvri usaldust, et hiljem raha väljapetmisega jätkata.

«Petturite lood on ebareaalsed ja kaastunnet äratavad, näiteks on sõjakolletesse sattunud armeeohvitserid, tegemist on justkui abimissioonil töötava arstiga jms. Raha küsitakse tavaliselt sõidukuludeks «väljavalitu» juurde reisimiseks, selleks, et maksta petturi kinni pidanud kurjategijatele, vormistada dokumente jne. Eesmärk on üks – võimalikult palju raha välja meelitada ja seeläbi lähendada silmast silma kohtumist, mida aga tegelikult kunagi ei toimu,» hoiatab ekspert ja manitseb ettevaatlik olema.