:format(webp)/nginx/o/2022/02/18/14373908t1h52fc.jpg)
Investeerimine on mõistagi kasulik tegevus. Kui mõistlik on aga osta kinnisvara linnast kaugele, metsade keskele? Vaata, kui paljud eestlased on pandeemia perioodil endale maamaja ostnud ja millised kitsaskohad selle sammuga kaasneda võivad. Selgitusi ja mõtteainet jagas LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing. Kuula ja loe järele SIIN!
Kinnisvaraekspert Ingmar Saksing rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis, et pandeemia tekitas hüppe maamajade turul. 2021. aastal vahetas väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut omanikku rekordilised 5000 elamut ja suvilat ning 571 miljonit eurot.
Samuti kasvas keskmine ruutmeetrihind tehingutes umbes veerandi võrra, ulatudes majade puhul 660 ja suvilate puhul 864 euroni.
«Esimene pandeemialaine taandus kiiresti ja jutud üleüldisest metsa taha kolimisest lõppesid kevadega. Teine laine tõi aga juba mõistmise, et viirus meiega kauaks ning siis hakkasid linnainimesed ka päriselt maakodusid otsima,» lisas Saksing.
Saksingu kinnitusel kolivad täiskohaga maale vähesed, tüüpiliselt jäetakse linnakodu alles ja otsitakse maakodu sellest kuni tunnise autosõidu kaugusele. Eelistatakse toimivat maja veekogu ligiduses.
«Ilmselt mõeldakse hoolikamalt läbi, kus sa päriselt elada tahaksid. Linnakeskkond pole inimese eluks teatavasti kõige loomulikum keskkond. Maapiirkond oma värske õhu ja avara alaga on aga kindlasti mõnus ja loomulik paik olemiseks,» rääkis ta.
Mees lisas, et kõige odavamad majad kipuvad ostjat ootama kõige kauem, sest päevinäinud talukoha elamisväärseks tegemine on ajaliselt ja rahaliselt kurnav. «Statistika näitab, et väga selge eelistus on valmis lahendustele. Kõik, mis ajahambale jalga jäänud, pole ostjatele nii huvipakkuv. Mis seal salata, korraliku ehitaja leidmine on teinekord sama keeruline, kui korraliku kinnisvaraobjekti leidmine. Täna otsitakse pigem valmis asju ja linnakodu mugavusega,» selgitas ta.
Saksingu hinnangul jõuab kaasaegne elamuarendus peagi ka linnadest kaugematesse piirkondadesse. «Kus raha ees, on ilmselt õige pea ka teenused järel. Hetkel on aga linnast välja ehitamisel palju rätsepatööd - juurdepääsuteed, trassid, kaablid peavad kõik olema pikemad, ehitustransport on kallim, samas on nendes piirkondades ka tööjõudu oluliselt vähem,» rääkis ta.
Kui palju aga tuleb kinnisvaraturule maju, mida huvilised saaksid endale soovi- ja huvikorral soetada? «Kui aus olla, siis tänapäevane maamaja ei tähenda enam talu. See on pigem maakodu. Loomulikult, roosipõõsad kasvavad jätkuvalt akende all ja mõnes kohas kasvatatakse ka herneid. On maju, mis osteti esimese pandeemialaine alguses ja hiljem saadi aru, et maaelu pole ikkagi nende jaoks. Nii need objektid jõudsid tagasi turule. Maalt linna liikumine on alati pidev protsess olnud,» lisas Saksing.
«Inimestel on tekkinud rohkem vaba aega. Paljud tööasjad saab distantsilt tehtud. Ka üritusi, sünnipäevi, kontserte ja muid sarnaseid ettevõtmisi on oluliselt vähem. Paljud otsivad endale väljundit, kus olla ja aega veeta. Maakodusid ostetakse isegi külmal hooajal ja võibolla ongi see üleüldse parim aeg maakodu soetamiseks - see näitab ära kõige keerulisema aja maal. Teisisõnu, saad ülevaate, kuidas on juurdepääs tagatud, kuidas sõiduteed lahti lükatakse ja mil moel veevärk toimib. Ka hindade mõttes on hetkel hea, sest kui esimesed lumikellukesed tärkavad, on kõigil ostjatel emotsioonid laes,» rääkis ta.
Kui mõistlik on investeerida maakodusse? «Kasu on mitmeti tõlgendatav. Maakodus puhkamine annab kindlasti paremat tervist ja head enesetunnet. Kui räägime puhtalt raha seisukohalt, siis sõltub palju asukohast. Kindlasti tasub enda jaoks kirja panna ka objekti plussid ja miinused,» selgitas LVM Kinnisvara esindaja raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».
Teema pakub huvi? Kuula täispikka intervjuud SIIN.
/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)