Lääne-Nigula vallas on riiete üleküllus!
Lääne-Nigula heategijad on mattunud riidehunniku alla: süda tilgub verd, kui peaks taas prügimäele viima
«Meil on nii kohutavalt palju neid riideid siin, aga me peame laoruumi tühjaks tegema...» kurdab Lääne-Nigulas elav Maire Mäeste, kes käib pensionärina vabatahtlikuks Taeblas asuvas laoruumis, kus hoiustatakse kohalikele ja suurperedele mõeldud riideid.
«Kuuuurija» meeskonnaga ühendust võtnud naine ütleb läbi naeru, et teletäheks ta saada ei soovi, vaid tema süda oleks rahul, kui riided leiaksid omaniku. «Kuna peame laoruumi tühjaks tegema, siis tahaks need riided anda neile, kes neid vajavad,» räägib ta. «Eestis on kohti ja inimesi, kes vajavad neid. Meil neid siin Lääne-Nigulas ei vajata... »
Aastate jooksul on Maire sõnul kogunenud hulganisti riideid, seda nii kohalikelt, kes on toonud oma riided ringlusesse, kui ka Tallinnast suurperede toetuseks saadetud. Kuna Lääne-Nigulas on väidetavalt palju kaltsukaid ja muid poode, siis tunglemist riietele just ei ole. Isegi, kui neid antakse tasuta. «No nii palju lasteriideid on, teksaseid ja naistele ilusaid asju,» loetleb ta.
Riidebisnisi eestvedaja Margit Tulp, kes ühtlasi peab Taeblas taaskasutuspoodi nimega Sõbratuba, rääkis Elu24-le, et alustas abivajajate aitamisega 2008. aastal. «Anname riideid suurperedele, aga neid peresid ei ole nii palju. Oli aegu, kus käisime perest perre ja viisime koju kätte, saatsime postiga, kui vaja oli...» räägib ta. «Inimesed ei vaja enam riideid, rahval tundub raha liikuvat ja ostetakse uusi. See minu nägemus,» nendib ta. Siiski ütleb Margit rahustuseks, et pered, kes nende kaudu on abi saanud, saavad seda ka edaspidi. Ent paraku ei ole neil nii palju riideid tarvis, kui laoruumis seisab.
Raske südamega tunnistab ta, et aastaid tagasi ei jäänud muud üle, kui viia riided prügimäele. «Süda tilkus verd, aga midagi ei olnud teha.»
Kõigil, kel riiete vastu huvi, palub Margit Facebooki kaudu ühendust võtta.