ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Jüri Ratas ja Keskerakond on valinud kindlalt Venemaa poole

Muidugi võime me öelda, et Keskerakonna võidukad väed eesotsas generalissimus Jüri Rattaga Ukrainat ei ähvarda. Kas see on aga tegelikult ka nii, küsib Juku-Kalle Raid. Ratta ja keskide susserdamine annab selge signaali, et leping Ühtse Venemaaga on sellele kambale kallim kui ühtne Euroopa või vaba naaberriik.

Alustame ehk sellest, mida nõudis Putini Venemaa NATO-lt, enne kui Ukraina piiri ääres olukorra täiesti hulluks ajas ning pool planeeti sõda kartma pani. Sest kõik saavad aru: Venemaa presidendil kruvid logisevad, juba puhtalt jonni pärast võib ta mingi tagasipöördumatu lolluse toime panna.

Väikese võiduka sõja tulemusi ette ei tea

Ajaloost teame seda «väikese ja võiduka sõja» teooriat: kui kodumaal kipuvad asjad täiesti ämbrisse uppuma, tuleb leiutada kiirelt välisvaenlane ja teda nüpeldada. Tähelepanu hajub, diktaator pälvib reaalsusest irdunud rahva armastuse jne.

Putin mõtleb täpselt nagu Hitler, ta tahab rahvalt isiklikku ohvrit. Ja kui keegi oma elu väga ära visata ei raatsi, on ta isiklikult solvunud.

Tõsiasi: väikese võiduka sõja tulemusi ei tea paraku keegi kunagi ette. Nii sai Venemaa hoopis väikese Jaapani käest Vene-Jaapani sõjas (1904–05) nüplit, kui kodus kiputi hakkama revolutsiooni tegema ning patriotismipuhangut oli hirmsasti vaja.

Ka praegune Venemaa sisaldab käärimist ja rahulolematust, pole see kodanikkonna olukord seal midagi nagu maitsev, sile ja soe sai. Nooremad inimesed näitavad järjest rohkem otsest umbusku režiimi vastu.

Ja tegelikult – väikene ning võidukas sõda võib osutuda globaalseks katastroofiks. Kui selle püssirohutünniga sekeldama hakata, võivad õhku lennata kõik ligidalolijad, sealjuures tikkudega mängiv ja end maailma valitsejaks kujutlev lollpea ise.

Jah, aga samas on Putinil sellest ilmselt suva. Täpselt nagu oli Hitleril, kui sõjaõnn pöördus. Siis oli ta nõus laskma kogu Saksamaa ära hävitada, sest diktaator oli isiklikult pettunud. Ei toonud vajaliku suurusega ohvrit, armas rahvas, sõda ei võitnud, järelikult, surge ära. Silmagi pilgutamata nõudis ta kogu saksa rahvalt, et need oma elukesed tema gigantomaanias ehitatud totruse altarile tooks. Ja nii mõtleb ka Putin.

Sõprustunnistus taskus

Aga meie Keskerakond ja Ühtne Venemaa, kes neid jõuaks lahuta, toimetavad sõja eelõhtul kenasti paarina mererannal, käest kinni ja sõprustunnistus taskus.

Hoolimata sellest, et sama Ühtne Venemaa nõudis koos Putiniga NATO-lt 1997. aasta piiridesse tagasitõmbumist ning täiesti ogarat garantiid selle kohta, et Gruusia ja Ukraina NATO-ga kunagi ei ühine. Mis sellest! Huvitav, kas Ratas ja bande mõtlevad samuti, et taastame 1997. aasta eelse aja ja väljume NATO-st? Sest see ühing ärritab lepingupartnereid?

Jüri Ratas on vait nagu värv seinal, kogu sõjaohu eskaleerumise käigus ei kostnud selle taadi suust a-d ega o-d. Leping Ühtse Venemaaga kestab, seltsimehed!

Edgar Savisaar oli sihuke tõbras, et teda see kõik ei häirinud. Ent tema järglased, truud kasvandikud, ei erine millegi poolest. Jüri Ratas on vait nagu värv seinal, kogu sõjaohu eskaleerumise käigus ei kostnud selle taadi suust a-d ega o-d. Leping Ühtse Venemaaga kestab, seltsimehed!

Ajakirjandus tõstab puhuti küll teema üles, et kaua te Ühtse Venemaa agressoritega ühes paadis sõuate, aga vastuseks kostub vastustevaba ine, mitte ühtegi selget lauset kuuldavale keegi ei too. Muidugi, kui me Keskerakonna kaadrit silmitseme, siis väga ei imesta. Kohe kangastub muude hulgas Mihhail Kõlvart, üdini venemeelne Kilulinna pea. Jüri Ratas jalutab aga rahulikult palk õlal ringi, nagu mängiks «Õnne 13» teleseriaalis Leninit.

Jüri Ratas kindlalt Venemaa taga

Niisiis: kesikud on tänaseni veendumusel, et eelmainitud leping tagab neile jätkuvalt vene valija hääli. No selliste pässide omi, kes Narvas ringi jalutades ajakirjandusele kommenteerisid: «Putin ütles, et NATO on ohtlik, järelikult ongi.»

Keskerakonna heietused sellest, et nende leping on Ühtse Venemaaga mingis senitundmatus «külmutatud seisus», ei veena küll mitte kedagi. Rattal pole plaaniski selle lepinguga lõpetamisega seoses midagi ette võtta. Ja ei ole ka siis, kui Venemaa ühel päeval tõesti Ukrainat kogu oma armee ühtse löögiga ründab ning meie siseukse taga, aga miks mitte ka elutoas, verevalamine välja pääseb.

Keskerakond deklareerib selgelt, et siin konfliktis, kus ühel pool seisab Lääne-Euroopa ja ka USA ning teisel pool Venemaa, on nad valinud Vene poole.

Keskerakond deklareerib selgelt, et siin konfliktis, kus ühel pool seisab Lääne-Euroopa ja ka USA ning teisel pool Venemaa, aga taamalt paistab ka Puna-Hiina nägu, on nad valinud Vene poole.

Keskerakonda ei huvita rahu Euroopas, ei huvita naaberriigi iseseisvus, ei huvita koduriigi julgeolek ja ei huvita absoluutselt, mida Putin sõjaliselt kavatseb.

Leping on lahe, leping on vajalik, leping võib äkki kasutuks osutuda?

Kardan küll, et Keskerakonna nõunikud ja Ratase kamraadid Mailis Repsi poolt ärandatud maksumaksja raha eest välja tehtud õhtusöögiürituselt on sunnitud pettuma. See leping ei maksa mitte midagi. Välispoliitikas. Aga sisepoliitikas maksab see niipalju, et me teame: kesikud on selline lombitäis vahvaid limukaid, kes vahetavad riikliku iseseisvuse või Euroopa rahumeelse kooseksistentsi täiesti vabalt Jura kohvimasina, Putini allkirja või paari barreli nafta vastu.

Ma väga loodan, et see on meil aasta pärast valimistel meeles, mis poole Ratas ja tema kamp sõjaohu ajal valib.

Kohe, kui räägitakse lepingust Ühtse Venemaaga, jääb Jüri Ratas magama ning ei kuule ega ütle midagi. Foto: Internet / Ahto Muld