Käes on tulude deklareerimise aeg. Mida pead teadma, kui saad üüritulu või tegeled investeerimisega?

Foto: Shutterstock

Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi jagas kasulikku teavet tulude deklareerimise teemadel. Rääkisime ka sellest, mil moel deklaratsioone täita, kui tegeled investeerimiskontodega, krüptovaraga või saad igakuiselt üüritulu. Kuidas teha kogu toiming korrektselt ja võimalikult mugavalt? Kuula ja loe järele siin!

«Tulude deklaratsiooni raames hakkab raha tagasi saama veebruari lõpust. Esimesed kaks nädalat läheb meil selle peale, et kogume suure hulga deklaratsioone kokku ja asume infot töötlema,» sõnas Liivamägi. 

Liivamägi täpsustas, et on kindlasti palju neid, kes saavad deklaratsiooni alusel raha tagasi, kuid on ka neid, kes peavad juurde maksma. «Oleme oma veebikeskkonda päris palju uusi juhendmaterjale lisanud, et vajadusel infot lihtsam üles leida. Loodame, et huvilised leiavad nende küsimust puudutavad info kerge vaevaga just meie kodulehelt. Tänavu on kõige rohkem küsimusi investeeringute teemadel,» lisas ta.

«Meilt küsitakse palju küsimusi, mis seotud investeerimiskontodega. Lisaks on fookuses ka krüptovaraga seotud teemad. Peamiselt tulevad infopäringud just tuluteenijatelt. Sinna on ka meie meeskonna raskuskese täna läinud,» sõnas maksude osakonna juhataja.

Liivamägi soovitas investeerimiskonto omanikel meeles pidada mõningaid olulisi detaile. «Teadke, et kui konto on Eesti pankades, siis saab väga mugavalt investeerimiskonto andmed pangast otse eeltäidetud tuludeklaratsioonile saata. Kuid seda peaks tegema enne, kui tulete deklareerima. Kui teete seda deklareerimise ajal, siis peate jälgima, et andmed tõesti enne kinnitamist kohale jõuaksid,» märkis ta.

«Investeerimiskontol deklareeritakse kõik raha sissemaksed ja väljamaksed. Maksukohustus tekib aga siis, kui oled kontolt välja võtnud rohkem raha kui oled sisse maksnud. Kahjumiga tehingute pealt maksma ei pea, sissemakse jääk kandub järgmisesse aastasse edasi. Kuid väga oluline on kõik kirja panna - kui seda ei tee ja ühel hetkel hakkad raha välja võtma, siis pole jääki, mille arvelt maksuvabalt raha välja võtta. Nii võib tekkida liiga vara maksukohtustus,» selgitas Maksu- ja Tolliameti esindaja.

Juttu oli ka krüptovaraga seotud deklareerimisest. «Krüptovara on tavaline vara. Sellele väärtpaberi tuludeklareerimise reeglid ei kohaldu. Kõik kasumlikud tehingud tuleb deklareerida, kahjumeid arvesse ei võeta,» märkis Liivamägi.

«Kontrollisin just andmeid ja praeguseks on krüptovara tulu deklareerijaid rohkem kui eelmisel aastal. Hea on näha, et inimesed võtavad oma kohustusi tõsiselt,» sõnas ta.

Liivamägi kommenteeris, kui mõistlik on viia investeeringutega seotud tehingud oma ettevõtte alla. «Kui tegelete krüptovaraga juba tõsisemalt, siis tänaste maksustamise reeglite kohaselt võiks seda teha küll. Loomulikult tasub meeles pidada, et ettevõtte rahakott pole inimese rahakott - kui sealt endale võtta, siis tuleb ka maksud maksta. Krüptovaraga tegeledes - makse ei pea maksma enne, kui kasum on välja võetud. Kui aga pole tegemist krüptovaraga, siis enamus investeeringuid mida inimesed täna teevad ja sobituvad investeerimiskonto režiimi, pole äriühingut eraldi vaja. See toob teile vaid täiendavat aruandluskohustust,» rääkis ta.

Tuludeklaratsiooni täites tasub üle vaadata, kas kõik eeltäidetud andmed on õiged. «Koolituskulud, kingitused, annetused ja ka eluasemelaenu intressid on juba pangast meile saadetud. Vaadake see info kindlasti üle. Inimesed käivad tihtilugu selle vuristades üle ja alles hiljem tuleb meelde, et nad soovivad midagi lisada. Näiteks, oli veel üüritulu ja ka välismaalt näiteks mingi tulu tulnud. Aga muidugi, alati saab ka parandusi teha,» sõnas Liivamägi.

«Hea oleks aga see, et kõik need lisadetailid ja parandused tulevad meelde enne seda, kui hakatakse raha tagastama. Siis saab ka rahalise arvestuse õigeks. Kui inimene on otsustanud oma tulumaksu tagastuse annetada ning alles hiljem parandatud info põhjal selgub, et ta saab tegelikult vähem raha tagasi, siis annetust me tagasi ei küsi, inimene peab aga ise juurde maksma,» selgitas Maksu- ja Tolliameti esindaja.

Liivamägi märkis, miks osad meist peavad tuludeklaratsiooni andmetel riigile raha hoopis tagasi maksma. «Need on inimesed, kel on maksuvaba tulu arvestus aasta jooksul natuke valeks läinud. Või näiteks need, kes on lisatulu saanud. Need, kes on vara võõrandanud, väärtpaberi tulu saanud, krüptovaraga tegelenud või kel on ka üüritulu eraldi juures - nemad maksavad reeglina maksu,» sõnas ta. 

«Vaatasin täna numbreid, ligikaudu 225 000 inimest on deklaratsiooni esitanud. 85 miljonit eurot on tagasi küsitud ja 3,2 miljonit eurot on juurde maksmisel. Ka mõned maksude maksjad on väga hoogsalt alustanud deklareerimisega,» lisas ta.

Ka üüritulu tuleb deklareerida. Mis saab aga siis kui sul jääb see tegemata? «Me näeme kinnistusregistrist, kui palju inimestel kinnisvara on. Näeme ka seda, kui palju on tulusid ja palju neil vara on. Andmeid on tegelikult omajagu. Hindame riskide põhiselt, kellel on jäänud tulu deklareerimata. Võtame siis nende inimestega otse ühendust. Risk on see, et kui tagasiulatuvalt deklareerima hakata, siis kaasneb intresside maksmine ja see summa pole ka mitte väike, teeb ligikaudu 20 % aastas,» Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi raadio Elmar hommikuprogrammis.

Soovid lisainfot? Kuula täispikka intervjuud SIIN.