/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)
/nginx/o/2022/02/13/14363859t1h74fc.jpg)
Ajakirjanik Timo Tarve toob kodupublikuni Pekingi XXIV taliolümpiamängude sündmused ja põnevaimad uudised. Mees rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis oma töö telgitagustest. Kuula ja loe siin!
Trall elamistingimuste, toidu ja ilma ümber ehk milline on tegelik elu Pekingi taliolümpiamängudel
Timo Tarve märkis, et Pekingi taliolümpiamängudel on tema jaoks suur väljakutse külmakraadidega võitlemine. «Neljateistkümne kraadises külmas tuleb jälgida võistluste käiku. Vaatad hoolikalt, mis toimub ja talletad asju üles. Ja seda kõike väga külmetavate näppudega,» muigas ajakirjanik.
«Mingisugune elementaarne eeltöö on meil siiski juba varasemalt tehtud. Märkmikusse on lahti kirjutatud eelnevad sarnased sõidud, eriti just sellest hooajast. Lisaks on välja toodud varasemad tiitlivõistluste sõidud. Nii on võrdlusmoment olemas ja selle baasil on sportlastele juba hea küsimusi esitada,» avaldas Tarve.
Ka sportlased on kurtnud, et taliolümpiamängudel on tänavu just külm see, mis teatavaid ebamugavusi tekitanud. Õhk on hõre ja miinuskraadid on langenud suisa 30 piirimaile. Mõistagi ei ole varju jäänud ka koroonaga seotud küsimused. «Vaadates erinevaid meediakajastusi, siis mulle tundub, et taliolümpiamängudelt kiputakse välja tooma just äärmusi - kõige säravamaid ja kõige negatiivsemaid uudiseid. Paratamatult selle kõige sisse käivad ka koroonauudiseid. Õnneks, mida päev edasi, seda vähem koroonapositiivseid siit välja tuleb,» rääkis mees.
«Kuid peame siiski fookuses hoidma seda, et sportlased on selleks sündmuseks ju neli aastat valmistunud. Kõigele lisaks, paljudel oli päris keeruline ka reaalselt kohale jõuda. Kui keegi on saanud häid tulemusi, siis võiks ka meedia rõhk olla eelkõige sportlaste saavutustel,» märkis ta.
Tarve lisas, et Pekingi XXIV taliolümpiamängude raames on kogu meeskonnale seatud väga ranged piirangud. «On eraldiseisvad mullid sportlastele, ajakirjanikele ja ametnikele. Seetõttu ongi koroona juhtumeid siin üha vähem. Ümmarguselt on meid kokku ligikaudu 10 000 inimest ja kogu selle seltskonna peale oli viimaste andmete kohaselt vaid viis nakatunut,» lisas ta.
Paljud sportlased on kurtnud sealsete elamistingimuste üle, reaalsus sõltub Tarve sõnul siiski mitmetest üksikasjadest. «Ausalt, kõik oleneb sellest, kes kusagil parasjagu ööbib. Hiinas on äärmusi väga palju. Siin võib olla kolme ja nelja tärni vahe väga suur. Meil, kes me vahendame Kanal 2 ja Postimeest, on õnn elada kahes paigas. Elame nii Pekingis kui ka Zhangjiakous, mis asub Pekingist ligikaudu 220 kilomeetri kaugusel. See, mis on Pekingis, pole võrreldav sellega, mis on Zhangjiakous,» lisas Tarve.
«Pekingis on kolme tärni hotell kraadi võrra madalama kvaliteediga. Ööbimise saab küll kätte, toad on soojad ja tegelikult rohkemat ju vaja polegi. Me ei ela seal, käime vaid magamas. Zhangjiakou on hoopis midagi muud - see on suur suusakuurort, plaanib saada lausa maailma suurimaks. See on suur mägede vaheline ala, mille ehitamise nimel on hiinlased kõvasti pingutanud,» avaldas Tarve.
Mees lisas, et palju kõneainet on pakkunud Hiinas pakutav toiduvalik. «Söögi teemalisi kommentaare on jaganud nii sportlased, ajakirjanikud kui ka ametnikud. Aga mis teha, Hiina söök ongi ju selline. Kui ei meeldi, ära siis söö ja otsi üles western cuisine. Kuigi, kui aus olla, kui lähed Hiinas läänelikku toitu otsima, siis ka see maitseb tihtilugu hiinapäraselt,» muigas ta.
Päevakorda on kerkinud kesimene dopinguskandaal, mis on sedapuhku keerlemas 15-aastase Venemaa olümpiakomitee iluuisutaja Kamila Valijeva ümber. «Kõige suurem küsimus on see, et mida teeb nii noor tüdruk südamerohtudega...ja pealegi, need rohud ei paranda mitte kuidagi sportlikku sooritust. Muidugi, eks sellistel juhtudel on nii palju kuuldusi, need hakkavad veerema ja siis hakkab ametliku selgituse saatel lõpuks kõik kujunema. Eks see kõik hakkab siin jahvatama ja varjutama ühtlasi ka olümpiat ennast. Sellekohaseid spekulatsioone on muidugi palju,» lisas ajakirjanik.
«Minu jaoks on need teised olümpiamängud. Niinimetatud mulli tingimustega harjusin juba Tokyos, Peking on neid kruvisid aga oluliselt kõvemini kinni keeranud. Algselt tundus, et sa ei räägi siin ära mitte ühtegi politseinikku ega vabatahtlikku...selle nimel, et saaks teha natukenegi sellist, mis pole lubatud. Kuid tuli välja, et see Hiina müür on siiski murtav. Puudutas see autotranspordi peale saamist seal, kus see ei olnud tegelikult lubatud,» avaldas ta.
Tarve jagas kiitvaid sõnu hiinlaste külalislahkuse üle ja kinnitas, et vaatamata paljudele piirangutele püütakse igal sammul sõbralikkusega mitte kitsid olla. «Üldiselt, hiinlased väga püüavad külalistele meeltmööda olla. Nad on vastutulelikud, olenemata, et nende inglise keele oskus on siin suhteliselt piiratud. Kusjuures...mida suurem inglise keele oskus hiinlasel on, seda vastutulelikum ta on. Tänu sellele saab ta aru läänemaailmast ning oskab seeläbi sind aidata aidata ning mõista,» tõdes Timo Tarve.
Kuula intervjuud SIIN.