:format(webp)/nginx/o/2020/12/21/13541270t1h7c71.jpg)
«Istuta ennast mõttes korra selliste inimeste olukorda ja proovi sealt uksest sisse manööverdada.»
Tallinna linna käpardlik invavets: linn õigustab, puuetega inimeste liidu juht ei imesta
Kriitilise postituse Tallinna avaliku käimla kohta tegi ühismeedias režissöör ja TV3 loovjuht Urmas Eero Liiv.
:format(webp)/nginx/o/2021/01/07/13564758t1h2384.jpg)
«Avalik WC Tallinnas Mere puiesteel. Ratastooliga hädalistele on mõeldud keskmine uks. Istuta ennast mõttes korra selliste inimeste olukorda ja proovi sealt uksest sisse manööverdada. Uksed avanevad väljapoole,» kirjutas Liiv Mere puiesteel (ülemine foto) asuva tualeti kohta.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg jääb kõnealust fotot kommenteerides üldsõnaliseks. «Tualettide rajamisel võtsime aluseks invatualettidele esitatavad nõuded. Kaasasime ka Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti vaegliiklejate vajadusi esindavat spetsialisti, kes on ka ise ratastooli kasutaja. Tema vaatas üle kõik tualetid ja tegi vaid ühe märkuse Falgi tee juurdepääsule, mille me koheselt parandasime,» ütleb Sulg.
«Kurb, aga selline vaatepilt ei ole sugugi üllatav,» kommenteerib olukorda Eesti liikumispuudega inimeste liidu tegevjuht Veiki Laan. «Lahenduseks oleks taoliste lahenduste puhul lihtsalt see, et niinimetatud perroon või kuidas iganes me seda ka ei nimetaks ehk ala, mis jääb uks ette, oleks 1,5 meetrit lai, mis võimaldaks vaba manööverdusvõimaluse ratastooliga liikumisel,» pakub Laan välja lihtsa lahenduse.
:format(webp)/nginx/o/2021/10/14/14138965t1h3dc6.jpg)
Möödunud sügisel antud pikemas intervjuus tõi Laan probleemkohana välja just invatualettide vähesuse või halva ligipääsu. Tihti on need kas lukus või kolaruumideks tehtud.
Möödunud suvel sattus Laan näiteks Raplasse ning otsustas paari vaba tunniga linna avalikud invatualetid kaardistada.
Olukord kujunes koomiliseks, kui ta jõudis otsaga välja haiglasse ja politseimajja – ja kummaski ei tahetud teda kohe invatualetini lastagi!