Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

ELU25 Juku-Kalle Raid: õige riigijuht on olümpiavõitja ning koondise treener

Lenin, palgitassimise maailmameister. Foto: Internet

Kõvema käega riigijuhtide suur soov on paista oma alamkonna ees välja kui võitmatu matšo, kirjutab Juku-Kalle Raid. Selline inimene tahab kuvanduda suure sportlasena, võitmatu tšempionina, kõikide esikohtade omanikuna, igikestva olümpiavõitjana, aga mis peaasi – koondise peatreenerina. Ja koondis on kogu riik. Puna-Hiinas toimuvate olümpiamängude raames sellest alljärgnevalt räägimegi.

Puna-Hiinas toimuvate olümpiamängude taustal on täiesti paslik meenutada neid sarnasusi, mida evivad läbi ajaloo pea kõik diktaatorid. Ühest küljest on tegemist suurimate vaimugeeniustega, aga teisest küljest muidugi ka kehaliselt üliinimestega. Võtame mõned suvalised näited.

Palgitassimise meister Lenin

Mäletatavasti oli Segei Kurjohhinil teooria Lenini kohta – nimelt olla proletariaadi esimene soni tegelikult seen. Võrdlust võeti kaua kui perestroikaaegset piiride kompamist ning absurdihuumorit, ometi on selles väites rohkem kurba tõde kui musta muiet.

Peale selle oli Lenin meister palgitassimises, nagu me kõik teame. Ja kui palgitassimisest aega üle jäi, veetis ta aega kalastamisega.

Leninism ja selle levik oli tõesti kui 20. sajandi seeneniidistik, märkamatult maa-aluseid radu pidi liikudes vupsas kord siin, kord seal pinnale – maailma eri paikades, ent ometi samanäolisena. Ja pole ju mõtet rääkidagi, et sellest niidistikust võrsunud seentes oli peamiseks koostisosaks puhas mürk.

Aga seen on kõige efektiivsem sportlane kogu maailmas, selge see, ta levib takistamatult kõikjale.

Peale selle oli Lenin meister palgitassimises, nagu me kõik teame. Ja kui palgitassimisest aega üle jäi, veetis ta aega kalastamisega.

Arhiividest tuli paarkümmend aastat tagasi välja huvitav dokument: Stalin soovis Leniniga koos laupäevakul palki tassinud taatidele eraldada autasu ja personaalpensioni, aga asi osutus keeruliseks. Avalduse esitasid paartuhat töölist ja talupoega, kes oma väitel kõik olid Leniniga palki tassinud. Arvutuste kohaselt pidanuks Lenin sel juhul tassima palki iga päev ja kogu aeg, 1905. aasta revolutsioonikatsest kuni oma surmani 1924.

Stalin, riigi esimatšo

Vigastatud käega Stalin üritas seda asjaolu varjata kõikide eest ning tema sooviks oli paista riigi esimese matšona – siia pilti sobisid hästi XX sajandi algul sooritatud pangaröövid, et toetada bolševike parteid, aga hilisemalt loomulikult ka väsimatu ning üliinimliku energiaga sise- ning välisvaenlase paljastaja.

Seltsimees Mao oli ka absoluutne tippsportlane: nimelt võis ta toonase propaganda kohaselt veel 1950. aastatel vanuigi ujuda kõikides Hiina jõgedes kümnete kilomeetrite kaupa.

Puna-Hiina diktaator Mao Zedong pidas ennast Lenini vankumatuks õpilaseks, aga tema praktiline eeskuju oli ikkagi vaieldamatult Suur Stalin. Lausa nii suur eeskuju, et Hruštšovi 1956. aasta kõne stalinlikest repressioonidest kutsus Suures Tüürimehes esile varjamatu viha ning senised suhted Nõukogude Liiduga lendasid ülepeakaela uppi.

Võrrelgem siingi artiklis toodud Mao hüüatust revolutsiooni teemadel – «Revolutsioon ei ole lõunasöök kutsutud külalistele» – proleedi esisoni samateemalise kindlameelse karjatusega: «Partei pole aadlipreilide pansion. Iga lurjus on meile väärtuslik selle poolest, et ta on lurjus!»

Esimees Mao, maailma parim ujuja

Hiina olümpia käigus tasub teada, et kompartei päike, seltsimees Mao oli ka absoluutne tippsportlane: nimelt võis ta toonase propaganda kohaselt veel 1950. aastatel vanuigi ujuda kõikides Hiina jõgedes kümnete kilomeetrite kaupa. Sellest kirjutati ajakirjanduses vaimustunud ning imetlevaid lugusid.

Esimees Mao ütluste kogumik «Mao zhuxi yulu» või rahvakeeli lihtsalt väike punane raamat anti esmakordselt välja Hiina kommunistliku valitsuse poolt 1964. aasta aprillis ning siin manitsetakse hiina rahva nimelist koondist kõikvõimalike õpetussõnadega, kutsudes üles muidugi ka kehalisele karastusele.

Turkmeeni sportlastest esitübeteikad

Saparmurat Nijazov, Turkmeenia diktaator ning maailma esitübeteika treenis samuti oma rahvast, eriti aga valitsuskabinetti kui koondist. Tema avas valitsusele terviseraja, mida sundis kõiki valitsuse liikmeid aeg-ajalt aja peale läbima. Uus esitübeteika Gurbangulõ Berõmuhamedov aga on pühendunud ratsaspordile, mida valdab kõige paremini maailmas.

Ka Brežnev paistis nooruses silma sportlikkusega, enne kui muutus võdiseva lõuaga ja arusaamatult mörisevaks ning tokerdunud karumõmmiks mikrofoni ees.

Ka Brežnev paistis nooruses silma sportlikkusega, enne kui muutus võdiseva lõuaga ja arusaamatult mörisevaks ning tokerdunud karumõmmiks mikrofoni ees. Brežnevgi tegeles meeleldi ujumisega, seda ka siis, kui oli juba täielik geront.

Putin ja Jeltsin: Tšakk Norris ning meisterklaasitõstja

Vladimir Putin aga teatavasti raiub justkui möödaminnes teha kõikvõimalikke spordialasid: esiteks kakleb ta nagu Chuck Norris, saates sellega venelastele endale selge signaali, et nii kiiresti lööva presidendiga pole mõtet kellelgi maailmas jamada. Teiseks lendab koos kurgedega, harrastab jahisporti ning on täielik kangelane hokimängu alal. Lukašenkagi, kes Putinit aupaklikult läbi vuntside piilub, armastab hokis kätt proovida.

Jeltsinitki võib pidada oma ala tippsportlaseks: viinaviskamise kiirus ning kogused olid selle atleedi puhul hämmastavad, esmapilgul ei meenu ühtegi riigijuhist konkurenti.

Jeltsinitki võib pidada oma ala tippsportlaseks: viinaviskamise kiirus ning kogused olid selle atleedi puhul hämmastavad, esmapilgul ei meenu ühtegi riigijuhist konkurenti, võibolla ehk Churchill, aga see rohkem pikutas, mitte nagu Jeltsin, kes mööda kogunemisi tuiskas ning vintis peaga kaamerate ees totraid tantse esitas.

Peatreeneri valus löök

Mis aga kõige tähtsam: Puna-Hiina taliolümpiamängude valguses võime olla kindlad, et kui mõni koondis või üksiksportlane teeb halva soorituse, saab ta peatreeneri ehk riigijuhi käest ilma pikemata vastu lõugu. See on läbiv punane niit, pole harvad need juhud, kui nirult võistelnud sportlane kodumaale ei naase ja jalga laseb, kuna ta teab, et tulemas on suur pahandus ning kõva käega sooritatud karistuslöök.

Ehk olekski mõistlik lasta neil mängudel edaspidi toimetada diktaatorriikidel ja dopingusõltlastel, võtku omavahel mõõtu.

Tegelikult tundubki, et olümpiamängud on täiesti eilne päev. Vaadake juba seda võimsalt ajuvaba avatseremooniat, mis näeb välja nagu keskmine sõjaväeparaad.

Ehk olekski mõistlik lasta neil mängudel edaspidi toimetada diktaatorriikidel ja dopingusõltlastel, võtku omavahel mõõtu, samal ajal kui arukad inimesed ei survesta oma koondist ega sportlased ei mürgita ennast mingite kollaste pillidega, vaid sooritavad rõõmsaid etteasteid rahvaspordis, mis on tervisele kasulik.

Tagasi üles