N, 2.02.2023

EKRE Pärnumaa ringkonna juht peab oma venna äkksurma põhjuseks vaktsiini

Lisatud arsti kommentaar
Triin Roos
, ajakirjanik
EKRE Pärnumaa ringkonna juht peab oma venna äkksurma põhjuseks vaktsiini
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 2
Helle Kullerkupp on EKRE Pärnumaa ringkonna esimees juba kaheksandat ametiaega.
Helle Kullerkupp on EKRE Pärnumaa ringkonna esimees juba kaheksandat ametiaega. Foto: Lilli Tölp

EKRE Pärnumaa ringkonna juht ja ettevõtja Helle Kullerkupp annab sotsiaalmeedias teada oma venna äkksurmast, mille põhjuseks peab koroonavaktsiini. Perearst Piret Rospu aga ütleb, et surmad vaktsineerimise tagajärjel on äärmiselt haruldased.

Helle Kullerkupp kirjutas 9. veebruaril oma Facebooki kontol: «Minu vennake Indrek, 56 a vanune, täis elujõus terve ja tegus mees, lahkus täna öösel igavikku. Saanud 2 vax'i ja süda seiskus ööune ajal.»

Kullerkupp arvab, et äkksurma põhjustas koroonavaktsiin, mida vend oli saanud kaks doosi. Tema sõnul on vaktsiin põhjus, miks elujõus inimesed järjest surevad.   

«Palun ärge laske ennast selle mõrvaainega süstida! Kui ülekohtuselt võetakse ära elujõus inimesed teie kõrvalt, siis on juba hilja,» kirjutab Kullerkupp. «Päästke palun oma lapsed,» ütleb ta postituse lõpus. 

«Kui terve sportlik mees sureb südameataki tagajärjel oma kodudiivanil, siis on tegemist äkksurmaga, mis saab tekkida ainult trombi tagajärjel, olgu siis süda või aju,» sõnab Kullerkupp Elu24-le. «Kuna insuldi tunnuseid polnud, siis saab see olla ainult süda. Nagu viimastel kuudel on näha ja palju on hoiatatud, siis äkksurmade laviin on alanud ja on ees. Kurb,» selgitab ta. Kullerkupp lisab, et tehakse lahkamine, kuid surma põhjuseks ei kirjutata kindlasti vaktsiinist tekkinud trombi.

Arsti kommentaar

Elu24-le kommentaari andnud Tabasalu perearstikeskuse perearst Piret Rospu ütleb, et äkksurmaks loetakse surmasid, mis tekivad vähem kui 24 tunni jooksul alates haigusnähtude tekkest. «Keskealiste meeste äkksurma põhjused on tõepoolest kõige sagedamini südamega seotud (eeskätt südame pärgarterite ummistuse tagajärjel tekkinud südamelihase infarkt) ja teisel kohal on ajukatastroofid (peamiselt ajuverejooksud, mis tekivad ajuarterite aneurüsmi rebenemise tagajärjel),» selgitab arst. Aneurüsm on veresoone laiend, mis põhjustab veresooneseina nõrkust ja kergesti rebenemist. See kujuneb sageli ravimata või halvasti kontrollitud kõrgvererõhktõve tagajärjel. Arst ütleb ka, et ulatuslik ajuverejooks une pealt ei pruugi mingeid tüüpilisi insuldi tunnuseid tekitada, inimene lihtsalt sureb ära. «Harvem esinevad äkksurma põhjused võivad olla alkoholism, pahaloomulised kasvajad, epilepsia jpm,» ütleb Rospu.

«Ilma konkreetse patsiendi haiguslooga tuttav olemata on raske arvata, mis võis olla surma põhjuseks. Ebaselge surmapõhjuse korral peab vastused andma lahkamine. Surmad vaktsineerimise tagajärjel on äärmiselt haruldased,» avaldab Rospu. Ta selgitab, et alles siis, kui on teada surma põhjus ja ajavahe vaktsineerimisega, saab hinnata, kas vaktsineerimine ja äkksurm võisid olla seotud või mitte.

Arst tunneb lahkunu omastele kaasa. «Kõik äkksurmad ei ole ennetatavad, aga paljud äkksurmani viivad riskitegurid on varakult avastades raviga kontrollitavad (kõrge vererõhk, kõrge kolesterool, kõrge veresuhkur),» ütleb ta. Tasub olla oma tervise suhtes tähelepanelik. 

Selle aasta kevadest peaks käivituma vaktsiinikindlustuse süsteem, mis hõlmab esialgu üksnes koroonaviiruse vastaseid vaktsiine. Maksimaalne hüvitis, mis tõendatud vaktsiinikahju korral välja makstaks, oleks 100 000 eurot, vahendab ERR. Vaktsiinikahjustused jaotatakse viide astmesse: ülirasked, rasked, keskmise raskusastmega, mõõduka raskusastmega ja kergemad. Kõige väiksem hüvitis oleks 1000 eurot ja maksimummäär 100 000 eurot. Viimast makstaks üliraske juhtumi korral. Inimese surma puhul saavad hüvitise taotluse teha tema pärijad.

Tervisekahju peaks olema kestnud vähemalt neli kuud ja kahjustus peab olema ravidokumentides fikseeritud. Hüvitise taotlemisel on eeltingimus ka see, et inimene on vaktsiini tõttu jäänud töövõimetuks.

Eesti Päevaleht (3.12.2021) vahendab, et ravimiamet on möödunud aasta lõpu seisuga tuvastanud AstraZeneca vaktsiiniga seoses neli surmajuhtumit, millest kolme puhul on seost koroonavaktsiiniga hinnatud tõenäoliseks ning ühe puhul pole seda välistatud. 

Märksõnad
Tagasi üles