ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: kas puhas joogivesi, elektrihind ja Covid on sulle juba teenuseid pakkunud?

Korporatsioon "Muld ja Rosin" lavastus. Modellid: Yndrek Varjun, Rita Raave, Tiit Kukk. Foto: Juku-Kalle Raid

Meie valitsust, ametkondi ja ministeeriume on täiesti õigustatult süüdistatud selles, et nad töötavad null-kommunikatsiooniga, ütleb Juku-Kalle Raid. Ja kui keegi neist majadest ka rahvaga rääkida püüab, on see tekst sihuke bürokraatlik ila, et mitte ükski terve mõistusega kodanik ei saa mitte midagi aru. Teisisõnu – solvav plära. Ja siis laiutatakse käsi: rahvas ei usalda ametkondi, riik võõrandub inimestest. Kurat, rääkige inimestega selgelt ja asjast ning pooled mured on murtud. Alljärgnevalt peatume ühel sellisel absoluutsel keelelisel imel.

Mitte ainult Covidi ajal ei suuda riik kommunikeeruda – kohutavat plära tuleb ka palju lihtsamates olukordades. Näiteks saatis hiljuti pressiteate Keskkonnaagentuur.

Kohutav! Kuulake ise: «Elupaikade säilitamise teenust pakuvad olulisel määral nii Loobu kesk- ja alamjooks, Pada jõgi, Purtse ülemjooks.» No mis joga see on?

See asi pidanuks kajastama Ida- ja Lääne-Virumaa jõgede olukorda. Aga lugege palun, mis paska inimkeele asemel kasutatakse: «Uuringust selgus, et summaarselt pakuvad erinevaid ökosüsteemiteenuseid enim Loobu jõe kesk- ja alamjooks ning Kunda jõe keskjooks ja kõige vähem Kohtla jõgi. Üksikute teenuste lõikes on Vainu sõnul pilt aga väga kirju. Näiteks, kui elupaikade säilitamise teenust pakuvad olulisel määral nii Loobu kesk- ja alamjooks, Pada jõgi, Purtse ülemjooks, Selja alamjooks, Sõmeru jõgi, Kunda jõe ülem- ja keskjooks ning Erra jõgi, siis veepuhastamise teenuse pakkumisega on olukord hea ainult Kunda jõe keskjooksul. Uuringu tulemuste põhjal saab tuvastada jõelõigud, kus looduse hüvede pakkumist tuleks esimeses järjekorras järele aidata.»

Püha müristus! Kas keegi taipas midagi?

Selle mõttetu jura on koostanud Keskkonnaagentuuri – pange tähele!!! – kommunikatsiooni peaspetsialist, keegi Kertu Kula. Ah sihukest juttu ajab siis «peaspetsialist»? Aitäh.

Tõepoolest, sama hästi võiks kõigilt küsida, kas puhas joogivesi on sulle juba teenust pakkunud? Kuidas oli elektrihinna numbriteavitusteenusega? Kas käis üle jõu? Aga ega juhuslikult Covid pole unustanud teile oma teenust pakkuda? Jne jne.

Ausalt öeldes ei imesta ma enam ammu, miks järjest suurenev hulk inimesi käib üritustel, kus loosungeid hõikavad Varro, Madison, kõik vennad Helmed jne.

Pole mõtet kogu seda prügi siin ümber trükkida. Ja pole mõtet ka mõelda, et inimesed norivad ametkondade kallal niisama. Ei nori. Need kabinetid pärinevad justkui mingilt teiselt planeedilt, kust arusaadavat juttu oodata on sama hea, kui vaadata, kuidas värv kuivab. Ning küsimus ei olegi idiootsusest pakatavais lauseis, vaid hoopis selles, et selliste asutuste juhtimisel marsib riik kodanikust üha kaugemale.

Ausalt öeldes ei imesta ma enam ammu, miks järjest suurenev hulk inimesi käib üritustel, kus loosungeid hõikavad Varro Vooglaid, Jaak Madison, kõik vennad Helmed jne. Vabandage väga, nendega ei pruugi nõustuda, aga kõik nad oskavad rääkida. Selget, arusaadavat ja loogilist keelt. Muidugi ei taha nad probleeme lahendada, aga tekst on hoomatav kõigile. Nii et ärgem imestagem, kui kusagilt kargavad välja järgmised «Eesti konvoid» ja muu sihukene. Tegelikult on see arusaadav. Riik ei räägi inimesega enam ammu ning see ajab vihale. Õigustatult, sealjuures.

Varrode sõnavõttude ajal ajal poetatakse valitsuse ja ministeeriumide laudadelt sihukest soga, et siga ka ei söö. Ning lõpuks pole võimalik aru saada, kas riik üldse tahab kodanikuga suhelda või on sealsed inimesed iseenda kohatäiteks.

Ning veel üks asi: kui meie asutused ei viitsi tegeleda asjadega, millega nad peaks tegelema, on kõige parem enesekaitse lasta mingil «kommunikatsiooniosakonna peaspetsialistil» kusagil pläägutada. See suudab asja nii segaseks ajada, et juba õige varsti unustab sootsium üldse ära, milleks üks või teine asutus loodud on.

Muuseas, kas teate, et paljudes riigiasutustes ja ka ministeeriumites on töötajatel ajakirjandusega otse suhtlemine keelatud, vaid selleks ongi palgatud mingi papist lõugadega muinasjutuvestja, kelle lause räägib kuulajale justkui kõigest, aga tegelikult mitte millestki.

Teate, me tahame normaalset, arusaadavat ning emakeelset riiki tagasi. Siis on ehk ka võimalik taibata, mis asju kusagil aetakse.

Teate, me tahame normaalset, arusaadavat ning emakeelset riiki tagasi. Siis on ehk ka võimalik taibata, mis asju kusagil aetakse. Ja ei jää pidevalt tunnet, et kõrgete ametite koridorides hulguvad ringi tulnukad, keda võetakse tööle ainult sel juhul, kui neil mõte üldse ei liigu. Puudulik suhtlus on stagnatsiooni näitaja number üks. Brežnevit mäletate, vastikud «kommunikatsiooniosakondade peaspetsialistid»?

Mõnikord tundub tõesti, et Eesti Vabariigis on see taat uuesti üles tõusnud.