Soome kolumnist: Vladimir Putin saabus Pekingisse ja kohe hakati ta taldu lakkuma (1)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. veebruar 2022, 19:30
/nginx/o/2022/02/04/14346800t1hd0b1.jpg)
Soome kolumnist Mikko Knuuttila kirjutab is.fi-s, et Venemaa presidendi Vladimir Putini ülistamine hiinlasest peatoimetaja poolt tekitab sügavat häbi, sest tegemist oli tallalakkumisega.
Putin saabus 4. veebruaril Hiina pealinnas Pekingisse, kus kohtus Hiina presidendi Xi Jinpingiga ja osales taliolümpiamängude avatseremoonial.
Venemaa presidendi lehekülg kremlin.ru avaldas Hiina riikliku meediafirma China Media Group peatoimetaja Shen Haixiongi intrevjuu Putiniga. Hiinlane küsis Venemaa riigijuhilt küsimusi Venemaa ja Hiina heade suhete kohta, spordi tähtsusest sõpruse tugevdamisel ja kui palju Vene sportlased Pekingi taliolümpial medaleid võita võivad.
Soome ajakirjaniku Knuuttila sõnul tekitas kõige rohkem nördimust küsimus, mille Shen enda sõnul esitas kõikide Hiina internetikasutajate ja talispordisõprade ehk siis umbes ühe miljardi inimese poolt.
Shen tuletas Putinile meelde, et ta lõi möödunud aasta mais jäähoki näidismatšil värava juba 30 sekundit pärast mängu algust ja ta lõi siis kokku kaheksa väravat. Sheni arvates mängib Putin jäähokit nii hästi nagu professionaalne jäähokimängija ja ta palus Vene presidendil paljastada hiinlastest jäähokifännidele ja-mängijatele saladus, kuidas ta seda teeb.
Knuuttila jätkas, et tegemist oli räige tallalakkumisega, mis tekitas Putinis hämmeldust ja ta vastas lühidalt, et on väga hästi mängivad jäähokimängijad ja nende treenerid.
Knuuttila arvab, et kui Putin oleks olnud aus, siis oleks ta vastanud nii: «Saladus on see, et minu võistkonnakaaslased on Pavel Bure ja Vjatšeslav Fetissov, kes on jäähokilegendid. Kannan hoolt selle eest, et vastaste kaitsjad ja väravaht teaksid, kus nende koht on».
/nginx/o/2022/02/04/14346802t1h2147.jpg)
Venemaa on alates möödunud aastast tekitanud pingeid, viies oma väeüksusi ja relvastust ukraina piiri äärde. Lisaks ei soovi Venemaa, et sõjaline organisatsioon NATO laieneks idasuunas.
Olukorra pingestumise tõttu on nii USA kui mitu Lääne- ja Kesk-Euroopa riiki saatnud oma üksusi, lennukeid ja laevu Ida-Euroopasse.
Lääs ja Venemaa on istunud paar korda ühise nõupidamislaua taha, kuid veel ei ole mingit kindlat kokkulepet saavutatud ja olukord on endiselt keeruline.