ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Haridusministeeriumi eriprojekt idiootide lisatootmiseks

Seni pidi õpilane põhikooli lõpetamiseks saama eksamihindeks vähemalt kolme, nüüd soovib meie jabur haridusministeerium asendada viiepallise hindeskaala protsendipunktidega, mis tähendab ühtlasi, et lõpetamiseks piisab, kui eksamile kohale minna. Juku-Kalle Raid usub, et sellest süsteemist saab tainapeade hüppelaud.

Kõigepealt õiendame ära ühe asja, see on siin pealkirjas kasutatav epiteet «idioot». Eesti õigekeelsussõnaraamat annab termini «idioot» üheks võimalikuks vasteks lollpea, rumal inimene. Nüüd vaataks pisut, mis on idiootide kasvulava ja haridusministeeriumi lähemate suhete alus.

Ajulagedate ideede ministeerium

Nagu teada, on meie haridusministeerium üks kentsakas asutus ja paistnud silma mitmete vahvate asjadega: näiteks lasknud rahumeeles toimetada Repsi-nimelisel ministril, kordagi sekkumata, kui too asutusest kohvimasina koju vedis või ministeeriumi töötajaist oma laste tentsikud tegi.

Ent ministeeriumi omalaadsesse lollusepilvede kõrgustesse ehitatav redel on juurde saanud veel paar pulka. Kuidas muudmoodi võttagi eriskummalist süsteemi, mil põhikooli lõpueksam tahetakse lugeda sooritatuks, kui õpilasest riigialama koolilõpetamiseks piisab tõigast, et ta vedib ennast eksamile kohale. Kama, mida ta seal teeb: haigutab, vahib aknast välja või tõmbab Jaan Imeliku kombel nurgas kannelt nagu filmis «Kevade», see on täiesti savi. Põhikooli lõpueksam oleks tulevikus nagu mingi napakas kehaline test invaliidile: kui jõuad koolitrepist üles loivata, on hinne käes ja tulemus sooritatud.

Tõnisson vedas ennast eksamile. Foto: Ahto Muld

Kohvinurgas tulevad ju ikka mõtted

Teisisõnu: kohvimasin on ministeeriumis tagasi, neljanda ja viienda tassikese mocca vahel hakkasid geeniused arutama, mida täna ministeeriumis huvitavat ette võtta.

Selle kohta teatas muuseas haridusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja, et lävend kooliastme lõpetamisele polegi mõistlik. Las idikad veeretavad oma taristu kohale, hinne kirjutatakse välja ning kui keskkooli tahavad, teevad mingi kontrolltöö.

Tegelikult on see haridusministeeriumi järjekordne geniaalne ideevälgatus kooli kui sellise mõtte tühistamine: võbele oma aastad ära, täiesti suva kuidas, rebi tunnistus välja ja mine peole tagasi.

Kohvimasin on ministeeriumis tagasi, neljanda ja viienda tassikese vahel hakkasid geeniused arutama, mida täna ministeeriumis huvitavat ette võtta.

Tegelikult on asja loogikast kaunis raske aru saada, eriti kui arvestada, kui vinge tase – ütleme iseseisva emakeele oskus – valitseb meie koolides. See, muuseas, on näha ülikoolidest. Kust kurat need noored ülikoolidesse sattuvad? Loogika ütleb, et keskkoolist, kuhu omakorda sattutakse tõenäoliselt põhikoolist.

Paljud ülikooliõppejõud on hädas absoluutsete põmmpeadega, kes saavad ülikooli justkui «viielistena» sisse, aga isegi mingit väikestki mõtet edastav lihtlause käib üle jõu, märksa keerulisemast liitlausest rääkimata. Mis näitab, et juba praegu ei saa osa haridussüsteemist oma tööga hakkama, milleks võiks olla – põhiseaduse esimest paragrahvi silmas pidades – omakeelse hariduse ning kultuuri järjepidevus.

Kalleid lapsi, elu õiekesi, ei ole aga ilus eksamitega kiusata, las idioodid vohavad, eks pärast näe, mis kunagi edasi saab.

Ja siinkohal pole mõtet rääkida võimalustest eksamite küsitavaks sooritamiseks, mida andis katkuaegne koduõpe – see ei ole ilmselgelt kellegi, ka haridusministeeriumi süü, et kusagilt mingi kole viirus lahti pääses.

Kui idiootide juurdetootmise seaduse eesmärk ongi sihuke, et kõik võivad suvaliselt põhikooli lõpetada, peaks seda ka ausalt välja ütlema, mitte ajama haiget jura nagu eksminister Mailis, et «mina pole võtnud» või et «võtsin küll, aga panin tagasi» või et «mina ministeeriumi autoga puhkusel ei käinud» või siis, et «käisin küll, aga andsin hiljem auto ministeeriumile tagasi» –, tehes nägu, et kõik on korras ja nii käibki. Mida te õiendate.

Haridusministeerium kui kanister pidurivedelikuga

Ühest asjast ei saa aru: kui haridusministeeriumisse on sattunud tonn liigset pidurivedelikku, keegi ei viitsi tegeleda uue põlvkonna harimisega, vaid pigem tahab igasuguse õppekohustuse nulli keerata, ei tohiks sellise idee taga olevad kooli-insenerid selles süsteemis toimetada, vaid peaks oma panusega rikastama valdkondi, kus on puudus käelisemast tegevusest: lume rookimine, tänavate puhastamine või ühiskonnale muu nii vajalik tootev töö.

Kalleid lapsi, elu õiekesi, ei ole aga ilus eksamitega kiusata, las idioodid vohavad, eks pärast näe, mis kunagi edasi saab.

Asi selles, et idiootide kasvulava teeb karuteene õpilastele endile, kes mingil hetkel põmmpäistena oma helge tuleviku ümber mõtestama peavad.

Lõpuks passikski tsiteerida ehk Tartu Raatuse kooli juhti Toomas Kinki: «Päris ära pole eksameid mõtet kaotada, sest millega see põhikool siis lõpeb, põhikool võiks lõppeda kas loovtöö või eksamiga.» Kink usub ju täiesti põhjendatult, et just eksamid annavad informatsiooni, mida ja millisel tasemel on üheksa õpiaasta jooksul omandatud.

Niisiis: koroona ei kesta igavesti, eksamid võiksid jääda, sest kellel on tulevikus vaja hulkade kaupa juurdetoodetud abitust?

Laste endi pärast, te vohava lolluse sõbrad, napakuse maaletoojad ning totruse kolleegid ministeeriumist.