Rase Uus-Meremaa ajakirjanik ei saanud oma koduriiki ning oli justkui koduta lindprii, kes pidi otsima kohta, kus olla. «Kui Taliban pakub sulle – rasedale ja vabaabielus naisele – turvalist kohta, kus oma raseduspäevi veeta, siis on olukord ikka päris uskumatu.»
Pärast suurt meediakära teatas 1. veebruaril Uus-Meremaa valitsus, et turvakaalutlustel lubatakse naisel erakorraliselt kodumaale naasta. Eesti vabariigi siseministeeriumi esindaja konkreetset juhtumit kommenteerida ei saa, ent kinnitab, et kui taoline abivajaja varjupaigatingimustele vastab, siis varjupaika ka võimaldatakse.
Charlotte Bellis on Uus-Meremaa ajakirjanik, kes on viimased aastad veetnud aga hoopiski teisel pool maakera Afganistanis. Kui veel mõned päevad tagasi oligi oht, et sinna ta peab jääma, siis 1. veebruaril kirjutas Charlotte, et naaseb märtsi algul koju Uus-Meremaale. «Meil on suur rõõm tulla koju ning olla ümbritsetud pere ja sõpradega sel erilisel ajal.»
Eesti Vabariigi siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Anneli Viks konkreetset juhtumit kommenteerida ei saa. Ent ta kinnitab, et kui taoline varjupaigataotlus peaks võõrriigi kodanikult Eesti riigiametiteni saabuma, vaadatakse läbi kõik varjupaigataotlused, mille eest Eesti vastutab. Kui inimene vajab varjupaika ning selle saamise tingimustele vastab, siis Eesti riik selle talle ka annab.