Kes on buumerid ja kes alfad ehk selgitame välja põlvkondade nimetused

Neli põlvkonda. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Põlvkond on määratletud kui rühm inimesi, kes on sündinud samal ajaperioodil, ja generatsiooni nimed näitavad meie inimlikku kalduvust end kategoriseerida. Aja jooksul otsustavad sotsioloogid ja põlvkonnauurijad tavaliselt eri vanuserühmade nimetused ajalooliste ja sotsiaalsete suundumuste põhjal. Allpool on lühike, mittetäielik nimekiri lääne kultuuripõlvkondadest.

Kadunud põlvkond – sündinud 1883–1900

Kirjanik Gertrude Steini loodud nimi viitab inimestele, kes said täisealiseks esimese maailmasõja ajal, nähes rohkelt inimkaotust ja massilist sisserännet. Mõiste hõlmab üldist eesmärgituse ja sihituse tunnet, mida paljud tol ajal kogesid. Need tunded olid esindatud selliste välisameeriklastest kirjanike nagu Ernest Hemingway ja F. Scott Fitzgeraldi teostes, mis hõlmasid pettumuse ja küünilisuse teemasid.

Parim põlvkond – sündinud 1901–1924

Tuntud ka kui G. I. põlvkond – mis tähistab inglise keeles «valitsuse probleemi» ja «üldist probleemi» – kasvas üles suure depressiooni ajal ja võitles tõenäoliselt teises maailmasõjas. Uudisteankur Tom Brokaw pidas neid 90ndate lõpus «parimateks» nende moralistliku suhtumise tõttu konflikti.

Vaikne põlvkond – sündinud 1925–1945

Sõjajärgsel perioodil üles kasvanud inimesed on tuntud pigem valitsuse vastuvõtmise kui selle vastu rääkimise poolest – neid kutsutakse «vaikivaks», kuna neil puudus huvi protesteerida ning nad püüdlesid tagasihoidliku karjääri ja turvalise koduelu poole.

Beebibuumerite põlvkond – sündinud 1946–1964

See mõiste tuleneb teise maailmasõja järgsest tohutust rahvastikubuumist. Põlvkonna liikmed kogesid ühiselt külma sõda, Kuule maandumist, aktivist Martin Luther King juuniori ja president John F. Kennedy mõrvu, Vietnami sõda ja kodanikuõiguste liikumist. Neid iseloomustab rahvuslik optimism ja jõukas tarbimismeelsus.

X-põlvkond – sündinud 1965–1980

Seda põlvkonda tuntakse ka kui «beebipüüdjaid» – kuna nende sündimus oli buumeritega võrreldes oluliselt väiksem. Põlvkonda iseloomustab reaktsioonilisus, mäss, enesekindlus ja üldine usaldamatus institutsionaalse võimu vastu. Nende aja märkimisväärsete sündmuste hulka kuuluvad Berliini müüri langemine, esimesed isiklikud arvutid ja varem enneolematu rõhuasetus haridusele.

Y-põlvkond – sündinud 1981–1996

Seda generatsiooni nimetatakse rohkem millenniumilasteks, kuna nad said aastatuhande vahetusel täiskasvanuks. Selle põlvkonna inimesed mäletavad 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid isiklikust kogemusest ning nad said osa interneti levikust ja rahaprobleemidest, mida põhjustas suur majanduslangus.

Z-põlvkond – sündinud 1997–2012

Põlvkonda tuntakse ka iGeni nime all, sest suurema osa elust on nad kasutanud isiklikku tehnoloogiat, näiteks nutitelefone. Tervikuna on Z-põlvkonna esindajad rassiliselt ja etniliselt mitmekesisemad, paremini haritud ja rohkem kursis mitteheteronormatiivsete identiteetidega kui eelmised põlvkonnad. Seoses sotsiaalmeedia tulekuga, kliimakriisi ägenemisega, massilise tulistamisvägivalla kasvuga ning paljude muude sotsiaalpoliitiliste surveteguritega peetakse Z-põlvkonda kõige depressiivsemaks põlvkonnaks, aga ka põlvkonnaks, kes kõige tõenäolisemalt on ühiskondlikult aktiivne.

Alfa põlvkond – sündinud 2013–2025

Sotsiaalteadlane Mark McCrindle võttis termini kasutusele, et tähistada «uut algust» pärast Z-põlvkonda. McCrindle teoretiseerib, et neid iseloomustab mitmekesisem peredünaamika, suurem rassiline mitmekesisus ja suurem majanduslik ebavõrdsus kui eelmisi põlvkondi.

Kuigi põlvkondlikul kuuluvusel ei pruugi olla enda identifitseerimisel suur tähendus, ei saa eirata, et maailma sündmused, tehnoloogilised edusammud ja ühiskonna areng mõjutavad meie isiklikke kogemusi ning võivad kujundada meelsust ja hoiakuid, mis meil täiskasvanutena on. Seega võib nende nüansside mõistmine aidata meil suhelda ja suhestuda eri vanuserühmadesse kuuluvate inimestega.

Allikas: www.dailyfreepress.com