K, 25.05.2022

ELU 25 ⟩ Juku-Kalle Raid vahendab, mida mõtles tuumajaamast Eesti legendaarne akadeemik Anto Raukas

Juku-Kalle Raid
, Ajalehe KesKus peatoimetaja
Juku-Kalle Raid vahendab, mida mõtles tuumajaamast Eesti legendaarne akadeemik Anto Raukas
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 12
Tuumaenergia ja tuumajaam ei tähenda kaugeltki mitte planeedi õhkulaskmist.
Tuumaenergia ja tuumajaam ei tähenda kaugeltki mitte planeedi õhkulaskmist. Foto: Internet

Pilt tuumaplahvatusest on selle loo juures ainult intrigeerimise pärast. Räägime hoopis rahumeelsest tuumaenergiast. Peaminister Kaja Kallas teatas äsja, et Eesti võib saada oma tuumajaama. Tuumaenergia aga ajab osa ühiskonnast paratamatult tagajalgadele, ehkki on küllaltki ohutu. Juku-Kalle Raid sirvib tuumajaama tuliselt pooldanud geoloogist akadeemiku Anto Raukase (1935-2021) märkmeid.

Energiahind lööb kõiki, absoluutselt kõiki. Et riskide hajutamise ja alternatiividele mõtlemisega pole jutskui keegi tegelenud, proovitakse nüüd sprinterit teeseldes vigu parandada. Kuna Kaja Kallas arvas, et Eesti võiks saada oma tuumajaama, tuleks siinkohal üle vaadata klassikaline vastasseis selle suhtes.

Akadeemik Anto Raukas pooldas tuumaenergiat ning arvas, et see pole mitte ainult ohutu ja küllaltki lollikindel, vaid Eesti ainus võimalus ennast Venemaa energiaruumist lahti siduda ja jääda energia asjus ka mujalt sõltumatuks. See jutt aga ajab tänaseni endast välja rohelised. Tuumajaama kohta on palju müüte ja ei saa parata, umbusu selle energiatootmise viisi vastu tekitavad pildid lähimineviku õnnetustest, kõigepealt aga muidugi Tšernobõli õudused.

Anto Raukase märkmed

Aastal 2008, kui see teema juba teravalt päevakorral oli (ja on ju tänaseni, muutmata kujul), kirjutas Anto Raukas: "Ideed on rohelistel kaunid, kuid paljud neist ei ole maailmas toimuvaga kursis. Praegu on Eesti rohelised asunud energiliselt võitlema tuumaenergeetika vastu ja kiidavad koguni põlevkivienergeetikat, mille vastu alles hiljuti veriselt sõdisid."

Akadeemiku märkmed jätkuvad: "Milline on praegu olukord maailma energeetikas? Esmalt märgime, et 2 miljardit maakera inimest pole elus kunagi elektriga üldse kokku puutunud, kuid nemadki tahavad elada sama raiskajalikult nagu Eestimaa rohelised."

Sarkastiline Raukas põhjendab: 

"Juba Karl Marx ütles, et inimese kõige tundlikum elund on tema rahakott. Ja Eesti inimese rahakott on väga kõhnukene. On täiesti näotu kinnitada, et meie bensiin või elekter on odavam kui lääneriikides, kui me jätame arvestamata meie ja nende sissetuleku erinevuse. Kuid lolle, kes usuvad Eesti vapustavat majanduslikku edu, on endiselt küllaga. Seetõttu ei vaja me mitte üksnes elektrit, vaid võimalikult odavat elektrit. Kõige odavam on tuumaenergeetika ja lähematel aastakümnetel orienteerub maailma energeetika seetõttu suuresti tuumaenergeetika edendamisele."

On täiesti näotu kinnitada, et meie bensiin või elekter on odavam kui lääneriikides, kui me jätame arvestamata meie ja nende sissetuleku erinevuse. Kuid lolle, kes usuvad Eesti vapustavat majanduslikku edu, on endiselt küllaga.

Raukas märgib ehk pisut liigoptimistlikult, et uraani ressursid on maailmas praktiliselt piiramatud ja kütuse hind on tuumajaamades oluliselt väiksem kui teiste kütuste puhul sama energiahulga saamisel. Ent iva on asjal sees – tuumajaama ei peaks võtma kui planeedi vaenlast nr 1. 2005. aastal kaevandati maailmas 35 000 tonni uraani. Keskmine tuhande megavatine tuumareaktor kasutab 24 tonni 4% rikastusastmega uraani massarvuga 235. Toogem võrdluseks, et sama võimsusega soojusjaam kasutab aastas 4,5 miljonit tonni kivisütt, mille põletamisel lendub atmosfääri hulgaliselt saasteaineid.

Anto Raukas viskab õhku ka ennustuse:

Energeetika on väga keerukas ja paljutahuline probleemide kogum energiavarudest ja nende hõlvamisest, energia muundamisest, edastamisest ja tarbimisest. Tänapäeva energeetika on mitte üksnes väga keerukas, vaid ka kallis tehniline süsteem, kus tuleb arvestada energiaga varustuskindlust, energia kvaliteeti, seadmete ja süsteemide ohutust, mõju keskkonnale, energiaobjektide julgeolekut jne.

Tänapäeva energeetika on mitte üksnes väga keerukas, vaid ka kallis tehniline süsteem, kus tuleb arvestada energiaga varustuskindlust, süsteemide ohutust, mõju keskkonnale, energiaobjektide julgeolekut jne.

Raukas: "Uute energeetiliste objektide ehitamine võib nõuda aastakümneid, mistõttu nende valikutega ei tohi eksida. Ja kui me tahame, et Eestis oleks jätkuvalt sooja ja elektrit, on meil vaja kiiresti asuda pikka järjekorda oma tuumajaama saamiseks.

Meie saamatu vabariigi valitsuse juures (märkmed aastast 2008 – Juku-Kalle Raid) oleme me varsti elektrita ja tuumajaama järjekord tuleb meieni alles siis, kui kogu meie praegune Riigikogu koosseis on inglite juures ja kuulab hardumusega Püha Peetruse muusikat."

Märksõnad
Tagasi üles