15-aastaselt esimese tüübi diabeedi diagnoosi saanud näitleja Priit Pius käis «Ringvaates» rääkimas, kuidas tema elu on haigusega muutunud ning millised tehnikaimed on sellega toimetulekuks appi võetud.
Priit Pius 15-aastaselt saadud diagnoosist: vaatasin haiglas lakke ja mõtlesin, miks mina (1)
«Elu muutus drastiliselt,» sõnas Priit, kuid lisas, et oskas oma diagnoosi ka veidi oodata, kuna aasta varem avastati haigus tema kaksikvennal Märdil.
Esialgne šokk oli siiski Priidu jaoks suur. «Vaatasin haiglas lakke ja mõtlesin, miks mina.» Näitleja aga tõdes, et kindlasti oli abiks see, et põeb haigust koos vennaga. «Meil on võib-olla lihtsam rääkida sellest omavahel. Igapäevast masendust me haiguse tõttu ei tunne.»
Priit tunnistab, et peab end insuliiniga umbes kümme korda päevas süstima. «Enne söömist süstin ja kui veresuhkur pole korras, pean ka korrigeerima seda. Tol ajal pidi näpu otsast verd võtma ning selle hiljem andurisse panema,» selgitab ja ta lisab, et päevas pidi ta lausa 20 korda näppe torkama. «Nägidki välja nagu sõelapõhjad.»
Nüüd kasutab näitleja aga glükoosimonitori. «Info tuleb keha küljes olevast sensorist ja andurist reaalajas telefoni. Selle panen ise oma keha külge ja umbes iga kümne päeva tagant pean vahetama. Kui enne pidi 20 korda näppu torkama, siis see sensor mõõdab (veresuhkrut – toim) 288 korda.»
Priit tõdes, et aparaat on abiks ka tema töökohal. Kui varem võis ta laval olla mitu tundi, teadmata oma terviseandmetest midagi, siis nüüd saab ta lühikeste pauside ajal telefonist veresuhkrutaset jälgida.