Endine ajakirjanik Veiko Visnapuu: enamik Eesti tegevajakirjanikke on ilmselt sisuliselt vaesed

Ajalehe Meie Maa kunagine peatoimetaja, suhtekorraldusfirma ViVa Konsultatsioonid OÜ omanik Veiko Visnapuu. Foto: Meie Maa

Ajakirjanikuna töötanud Veiko Visnapuu võtab Facebookis sõna ajakirjanike palga teemal elektrihindade kontekstis. 

Veiko Visnapuu on olnud Kuressaare ajalehe Meie Maa peatoimetaja ning töötanud ajakirjanikuna Eesti Päevalehes. Oma Facebooki kontol avaldab Visnapuu mõtteid ajakirjanike palkade kohta elektrihindade teema taustal.

Visnapuu kirjutab: «Enamik Eesti tegevajakirjanikke on ilmselt sisuliselt vaesed, ei oma eramut + suvilat + muid Vanas Euroopas iseenesestmõistetavaid mugavusi – jah, jääb selline mulje!»

«Kuidas muidu mõista nädala jooksul eri kanalite jutusaadetest kõlama jäänud Eesti rääkivate, näitavate ja kirjutavate ajakirjanike tõdemusi, et «minu korteri elektriarve oli sisuliselt sama, mis eelmisel kuul», «ma maksin ainult 5 eurot rohkem kui mullu samal ajal», «minu elektriarve oli võrgutasu kompensatsiooni tõttu isegi 10 eurot väiksem» jne. Ühe ajakirjanikust majaomaniku, Heidit Kaio 600-eurone elektriarve (Rahva Teenrid, Vikerraadio, 15.01.2022) oli selles vallas «meeldiv» erand. Diskussiooni sisuliselt ei tekkinud,» kirjutab Visnapuu. Ta tunneb, et nii mõnedki ajakirjanikud ei mõista suurte elektriarvetega kimpus olevate inimeste probleeme. 

«Paraku on nii, et kuna ajakirjanikud on enamasti n-ö palgapäevast palgapäevani elatuv alam/kesk- vms klass, kes elab laenuraha toel ostetud kahe- või kolmetoalises uberikus ja maksabki igakuiselt ainult 40–50-eurist elektriarvet, siis ei saagi sellelt seltskonnalt loota empaatiat inimeste suhtes, kes saavad 500–600 eurot vanaduspensioni ja maksavad näiteks «tänu» lapselapsele, kes soovitas mõned head aastad tagasi paigaldada õhksoojus- ja muud vägevad pumbad, täna kolossaalseid elektriarveid,» avaldab Visnapuu ja annab postituses ülevaate ka sellest, kui palju Eestis tegutsevad ajakirjanikud palka saavad. 

«Annan veidi võhikutele infot. Selline Eesti ajakirjanik, kes on oma toimetuse truu palgasõdur, kümme aastat meelisteemadega töötanud tüüp ja oma osakonna tegija, saab palka max 1800–2000 eurot bruto suures meediamajas (Tallinn). Paariaastase staažiga üüripinnal pesitsev «püstolreporter» aga vaid 1300–1500 eurot. See kümneaastase staažiga truu teener maksab kas üksinda või koos elukaaslasega igakuiselt ca 300–500 eurot eluasemelaenu ja 40–50-eurost korteri elektriarvet. Polegi ju probleemi, sest euribor on praegu maas. Aga kui tal oleks suurem palk ja veidi väärikamad elutingimused, siis see tüüp maksaks 600-eurost elektriarvet kolm kuud jutti nagu Miška ja tema sõimest kostuks juba ammu lootusetut seakisa. Nii lihtne see ongi,» kirjutab endine ajakirjanik. 

«Elagu Eesti ajakirjandus!» ütleb Visnapuu postituse lõpetuseks. 

Postituse all käib arutelu elektrihindade ning ajakirjanike empaatia ja selle puudumise teemal. Üks kommentaator kirjutab: «Empaatia muidugi ideaalses maailmas võiks olla tõe ja õiguse eest seisva ajakirjaniku põhiomadusi.»