Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Stonehenge on tegelikult kõlakoda?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Stonehenge
Stonehenge Foto: SCANPIX

Suurbritannias Salisbury tasandikul Wiltshire´is asuvat megaliitehitist Stonehenge`i on peetud küll matmispaigaks, astronoomiliseks kalendriks kui ka viljakusjumalate monumendiks.

Kuid sõltumatu USA teadlase Steve Fulleri arvates on Stonehenge hoopis kõlakoda, kus muusika kuulamine võib tekitada hallutsinatsioone, kirjutab Daily Mail.

Kuigi see teooria võib olla pisut kummaline, on Briti saartelt samas teada legend, et Stonehenge tekkis kui müstilise torupillimehe muusika tõttu muutusid tantsinud neiud kivideks.

Walleri sõnul on selle ehitise arhitektuur seotud helide ja muusikaga ning see ehitati, pidades silmas lisaks sellele, mida me näeme, ka seda, mida me kuuleme.

Wallerit huvitasid, kas Stonehenge'is tekib helide interferents.

Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe või mitme ühesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster.

Helide interferents võib aju panna trikke tegema, tundma, et heli ees võib olla mingi takistus või ehitis, kuigi seda ei ole.

Waller esitles oma teooriat Kanadas Vancouveris toimunud teaduskonverentsil. Waller demonstreeris, et Stonehenge  ja teised sarnased kiviringid võidi luua helisid arvesse võttes.

Waller palkas grupi vabatahtlikke, sidus neil silmad kinni ja pani nad ringis käima, keskel mängis muusika. Siis keerati heli kinni, side võeti silmade eest ära ning paluti kirjeldada, kas ja mis oli nende ja heli vahel.

Ka paluti neil kogetu üles joonistada. Katsealused joonistasid sambaid, kive, eri kaartega struktuure.

«Olen veendunud, et nii juhtus ka 5000 aastat tagasi ning see juhtus ka nüüd. Iidsel ajal tantsisid inimesed ringis, keskel aga istusid kaks pillimeest. Tantsijad tundsid erinevaid helisid ja helitühja kohta, kui toimus helide interferents ja neile võis tunduda, et nende ümber on massiivsed objektid,» selgitas uurija.

Ta lisas, et iidsete inimeste jaoks võis helide interferentsi kogemine olla midagi üleloomulikku, mida nad ei osanud selgitada.

«Kõik, mida iidsel ajal selgitada ei osatud, seostati nõiduse ja üleloomulikkusega. Just interferents võis olla see, mis pani neid suurt kivistruktuuri ehitama. Nad võisid oletada, et muusika tõi sõnumi jumalatelt,» nentis Waller.

Oma teooria tõestamiseks käis Waller ise Stonehenge`is ära ning tegi seal katse, mis näitas, et selles tekib helide interferents.

Briti teadlased on Walleri teooria suhtes skeptilised.

«Stonehenge on mitmes mõttes siiani müsteerium. Teada on, et seda struktuuri ehitati ja muudeti väga pika aja jooksul. Samuti saab seda seostada suvise ja talvise pööripäevaga. Ka on leitud sellest ja sealt lähedalt kremeeritud inimjäänuseid, mis viitab matmispaigale. Interferentsiteooria on kuidagi kahtlane,» sõnas Stonehenge´i uurimise juhtivekspert, inglane Mike Pitts.

Tagasi üles