:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749356t1hd51c.jpg)
Rahutused Kasahstanis ja vene "Rahuvalvajate" kohalolek on riigi maailma tähelepanu keskpunkti tõmmanud. Klannisüsteemil ja diktatuuril põhinevas riigis on kombeks üks peremees korraga. 2011. aastal väisas toonane Kasahstani diktaator Nursultan Nazarbajev Eestit ja kohtus Andrus Ansipiga. Et Kesk-Aasia poliitikastiilist aru saada, taastasid Juku-Kalle Raid ja Kivisildnik kahe riigipea ajaloolise dialoogi, mis toimus Ansipi kabinetis.
Tegevuskoht Ansipi värskeltkoristatud kabinet, mulje on askeetlik, kuid soliidne. Konisid ei vedele kuskil. Siseneb Nazarbajev õukonnaga, tema käsundusvasall asetab Ansipi laule vikerkaarevärvilise samovari, Nazarbajev ja Ansip kätlevad.
Nazarbajev: Pikka iga teile vürst Ansip Ossipovitš, siin on teile kingitus, lugupidamise märgiks, Euroopa kombe kohaselt kaunistatud, väga ilus.
Ansip: Mis te nüüd, härra Nazarbajev, seda poleks küll vaja olnud, tahtsin isegi teile reformierakonna pastaka kinkida aga…
Nazarbajev: Miks nii ametlikult, vürst Ansip Ossipovits, sõbrad kutsuvad lihtsalt Kesk-Aasia sultaniks, headele sõpradele olen aga päikesekuningas Sulo või tema kõrgeausus Sulo. Aga kingituse pärast ärge muretsege, kullast pastakaid on mul kümme tuhat tükki.
Ansip: Võtke istet, päikesekuningas…
Nazarbajev: Päike, teeme lihtsalt Päike.
Ansip: Jah, muidugi, olge lahked, Päike, võtke istet.
Nazarbajev: Ilus ilm täna.
Ansip: Väga ilus ilm, ehk isegi natuke liiga palav.
Nazarbajev: Tõesti palav, jooks ehk natuke teed, aga teil on vist kõik tassid mustaks saanud ja pesumajja viidud. (Lööb jalaga vastu maad ja kisendab) Kus tassid on, ma küsin?
Ansip: (Ehmunult) Tassid on sekretäri toas kapis, kohe tuuakse.
(Uks läheb lahti, siseneb Nazarbajevi käsundusvasall kahe kullast tassiga, asetab tassid lauale ja lahkub.)
Nazarbajev: (Naerdes) Idamaa huumor, ärge pange tähele, vürst, ega ma tühja samovariga tulnud. Euroopa jook on sees, olge lahked. (Valab tassid täis.) Siiditee asfalteerimise terviseks!
Ansip: Terviseks! Uhhh, uhhh, ohohoooo! On see alles tee.
Nazarbajev: Keele viib alla, Tuborg, nelikend viis volti, spetsiaalselt teie jaoks lasin pruulida, vürst, lugupidamisest kohalike kommete ja Euroopa väärtuste vastu. Uue suure kaheksarealise Tallinn-München hansatee terviseks! Põhjani!
Ansip: Oi see on hea riigivisiit, sõber Päike, millal te jälle tulete? Kuule, parem ma tulen ise Aasiasse, siin pole niikuinii midagi teha. Riigivisiidi terviseks!
Nazarbajev: Neist riigiasjadest ma tahtsingi natuke rääkida, kui ma ei sega muidugi?
Ansip: Ei sega, Tuborgi juures ei ole mind üldse võimalik segada, laske aga tulla, Päike!
Nazarbajev: Vaatasin, et teie palee kupliga on midagi juhtunud, kas maavärin või midagi?
Ansip: Kupliga? Aa jah. Jah. Oli üks väike maavärin jah, ikka juhtub, aga telemast jäi püsti ja muidu kõik hästi.
Euroopa keiser on väga hõivatud mees ja tal on palju tähtsaid probleeme. Kindlalt ei julge midagi lubada. Ennastki ei võeta alati jutule ja kui vahel võetaksegi, siis ei kuulata lõpuni.
Nazarbajev: Mõtlesin, et rahvas hakkab muretsema, ma parem lasen vürsti paleele oma meistritel uue kupli ehitada. Lihtrahvas muidu läheb mööda ja vaatab, et vürst on palee hooletusse jätnud, vist on haige. Hakkavad itkema, seda pole ju vaja?
Ansip: Kuppel muidugi poleks ju paha, aga Eesti Vabariigi seaduste järgi vist nii ei saa, peaks riigihanke välja kuulutama, kui ei kuuluta, hakkavad ajakirjanikud uluma. Sellest tuleb jama, hea sõber Päike, jama tuleb.
Nazarbajev: Kust ta siis tuleb, ma annan meistritele kakssada janitšari kaasa, ajakirjandus hakkab seda kuplit armastama, panevad esikaanele. Ülistavad taevani, see on ju nende töö.
Ansip: Ma ikka ei tea…
Nazarbajev: Sain aru, mõistan, peale hammustada ei ole midagi. (Lööb jalaga vastu maad) Kus sakumm on, kas ma pean siin kaugel külmal ja soisel maal nälga surema?
(Ansipi kabineti uks avaneb ja kolm Nazarbajevi ministrit kannavad sisse kopsaka vaibarulli)
Ansip: Väga ilus vaip, kas see on ka vikerkaarevärviline?
Nazarbajev: Tavaline vaip, lasin selle sisse kaks küpsetatud lammast pakkida, iial ei või teada, millal teil Euroopas see kuradi katoliiklik ramadan on, aga inimene peab ju midagi sööma.
(Ministrid võtavad hõlma alt kandikud ja kindzallid ning serveerivad kaks lambapraadi)
Ansip: (Murelikult) Ega samovar veel tühjaks ei ole saanud?
Nazarbajev: Poole peal ja kui saab tühjaks, toovad uue. Selleks ma ju siin olengi, et kostaksite hea sõna Euroopa keisri ees Aasia eest, aasia sultani eest, sõber Päikese eest. Paar sõna Euroopa keisrile, kas seda on siis palju tahetud.
Ansip: Euroopa keiser on väga hõivatud mees ja tal on palju tähtsaid probleeme. Kindlalt ei julge midagi lubada. Ennastki ei võeta alati jutule ja kui vahel võetaksegi, siis ei kuulata lõpuni.
/nginx/o/2011/04/20/562053t1hbae9.jpg)
Nazarbajev: Aga, vürst, te alustage juttu minu murest, kohe teid ju ikka välja ei visata. Keiser on hea, ehkki tal on probleeme, olen kuulnud, et Euroopas on kriis, kreeklaste ülestõus, nälg. Paavst imeb oma koopas käppa nagu karu, ei julge pead välja pista, probleem on, aga öelge keisrile, et Aasia sultan saab aidata. Päike tuleb appi, ainult kutsugu.
Ansip: Mismoodi appi, häda on põhjatu, ma isegi ei jõua maksta, sajad tuhanded viletsuses virelavad pankurid, eriti saksa omad, on vaja päästa. Mis ma teen? Kust ma selle papi võtan? Enne oli nii, et pangahärra vaatas mu žiirot ja ütles, Ansip Kofkini kontorist, oolrait, rahas pole küsimus. Nüüd vaatavad imestunult näkku ja ütlevad, kulla mees, niipalju raha kui vaja on, ma sulle küll anda ei saa, niipalju raha ei ole üldse olemas. Ei tea mis saab, Jürgen Ligi ehk teab, mina ei tea.
Nazarbajev: Ei tea see Ligi sul ka midagi, selleks sul mind vaja ongi, nii sinul vürst, kui Euroopa keisril ja puudustkannatavatel saksa pankuritel. Ma aitan.
Ansip: Aitad, inimene? Ütle, mismoodi sa mind õnnetut aitad? Võimatu.
Nazarbajev: Ma maksan, mul on kõike, kaameleid, maagaasi, orje, puulusikaid, teie puuraha, mida iganes.
Ansip: Eesti on nii mõttetu riik, et meid ei aita enam isegi seitse kaugelt välismaalt koju tulnud talenti. Enam ei aita üldse mitte midagi.
Nazarbajev: Mõttetut riiki mul vaja ongi, kui ma oleks tahtnud tarka riiki lähemalt vaadata ja bunga-bungat teha, siis ma oleks Itaaliasse läinud ja Berlusconiga – oh-oh-oh-ooo. Tead ise paremini.
Ansip: Ei ole sul minu mõttetut riiki vaja, kellelgi pole seda vaja. Lähme parem magama.
Nazarbajev: Ma ju räägin, et maksan ära, võtan kõik su eurokoormised enda kanda, kosta ainult Euroopa keisrile sõnake.
Ansip: Tõsiselt maksad ära? Pane käsi mingi kõva asja peale ja vannu.
Nazarbajev: (Paneb käe Ansipile pea pele ja vannub) Maksan kõik su eurokoormised ära, mis nad ka ei oleks, aga…
Ma parem lasen Toompea vürsti paleele uue kupli ehitada. Lihtrahvas muidu läheb mööda ja vaatab, et vürst on palee hooletusse jätnud, vist on haige. Hakkavad itkema, seda pole ju vaja?
Ansip: Ei ole "aga", ma vist kuulsin valesti.
Nazarbajev: See on väike "aga", kannatad ära. Päike on hea, Päike valgustab, päikesepõletusi juhtub harva ja kui juhtub, siis oled ise süüdi.
Ansip: Mis "aga" see siis on?
Nazarbajev: Ma ostan Eesti Euroopa Liidust välja, luban keisrile, et maksan kõik su koormised kuni sajandi lõpuni kinni ja siis on Eesti minu oma.
Ansip: Okei, aga kas ma võin siis selle solidaarsuspaketi endale jätta, seda ei lähe ju enam vaja. Kui sa ise…
Nazarbajev: Võid endale jätta. Diil?
Ansip: Diil! Diil! Diil! Kas kõik kuulsid, diil!
Nazarbajev: (Plaksutab käsi) Tuborg! Tuborg!
Ansip: (Kordab kileda häälega takka) Tuborg! Tore, et läbi astusid, ma tulen siis kohe varsti vastuvisiidile, kuni veel riiki on.
Nazarbajev: On, on, kuhu ta siis kaob.
Ansip: Sa siis tähendab, oma sultanivärki siia ümber ei koligi ja kaamelid ja kõike.
Nazarbajev: Eestis on ju vastikult külm ja kõik kohad puuke täis, mis ma siin teen?
Ansip: Aga milleks sa siis selle mõttetu riigi ära ostad? Lastele või?
Nazarbajev: Ma teen oma riikide liidu, igavusest või nii. Uhkem on ka muidugi, mitte lihtsalt sultan vaid selle ja selle liidu see ja see, küll tiitlid mõeldakse välja. Kõik saab.
Ansip: Mis liidu? Pole muidugi minu asi, niisama küsin.
Nazarbajev: Mõttetute riikide liidu teen.
Ansip: Ahaaa, okei, tsau siis. (Mõtleb) Ja kuule, lekita tiba gaasi ja naftat ka.
Nazarbajev: Saleikum assalam.