KULTUURIELU TELGITAGUSTEST LAVALE AJAJA: Meelis Kubitsat teati pikka aega suhtekorraldaja ja PR-guruna. Tina tänaval Fred Jüssi keldrist fakse saates hakkas pihta tema suhtekorraldaja karjäär, mis kasvas üha pikemaks nagu väga pikk faks. Täna on Meelis siirdunud kultuurivaldkonda ning üritab Eesti kultuuri kaasata järjest rohkem erakapitali. Põhilisemaid asju, mida Kubits praegu veab, on Kultuuripartnerluse SA, mille mõtteks on mitmekesistada kultuuri rahastamist ning sellega ka kodanikuühiskonda. (Mahukat persoonilugu Meelis Kubitsaga otsi ka detsembrikuu KesKusist.)
Juku-Kalle Raid: Viimastel aegadel oled sa olnud kultuuri puudutavates ühiskondlikes keskpunktides pidevalt. Aga hakkame varasemast. Kas aktiivne olid juba lapsena? Kas klassivanemana töötasid?
Meelis Kubits: Ma olin mingil hetkel klassis söögiraha koguja. Kui jõudsime sellisesse vanusesse, et usaldati, et noh, keegi pidi täitma mingit funktsiooni.
JKR: Suur osa su tööst on olnud PR ja suhtekorraldus. Mõned aastad tagasi oli selline huvitav tendents, kõik ülikoolid pritsisid välja sadu suhtekorraldajaid, see oli kohutavalt populaarne.
MK: Ja mis on väga sümpaatne, riik maksab selle kõik kinni, meil on neid väga vaja. (Teeb väljapeetud pausi.) Ma olin irooniline.
Aga ma sain olla selle ala laineharjal – kus ettevõtjad said aru, et kui sa tahad oma kaupa müüa, kui sa tahad olla poliitikas, siis näilisuse efekt on domineeriv. Et kui sind ei näe PR-is, kui sa ei ole pildil, siis ei ole sul ka kaupa. Väga lihtne. Me saime sellest edust osa. Peaasi et toode ise ära ei kaoks. Mõnede aktsiate puhul välismaal näeme, et toodet pole ollagi. Tesla, palju ta täna maksab? Kordi ja kordi rohkem Henry Fordi poolt 100 aastat tagasi asutatud suur tööstusvabrik. See on puhas kommunikatsioon. Näilisuse fenomen.
JKR: Kuidas sa sinna kommunikatsiooni sattusid?
MK: Sõber andis vihje, et see on amet, mis võiks mulle sobida. Meil eraettevõtlus pulbitses, kõik tahtsid rikkaks saada, olid nõus selleks tegema palju tööd. Ja puudus igasugune pakkumine, et kuidas sellele tootele mingi kelluke juurde istutada, et see kaup ka ka müüma hakkaks. Poliitiline konkurents oli olemas, ettevõtete konkurents oli olemas. Kui ajalehed kirjutasid mingist pangast halvasti, siis õhtul mindi ja võeti raha pangast välja. Kui kirjutas hästi, tuli raha juurde.