USA-s on vahetult enne uut aastat šampanjakriis

Inna-Katrin Hein
Copy
Prantsuse šampanja Moët & Chandon. Pilt on illustreeriv
Prantsuse šampanja Moët & Chandon. Pilt on illustreeriv Foto: ARND WIEGMANN/Scanpix

Ameerika Ühendriikide alkoholimüüjate sõnul on mitu šampanjabrändi, nagu Moët & Chandon ja Veuve Clicquot, seal läbi müüdud. Olukord sunnib USA ostjaid valima aastavahetuse tähistamiseks ja uueks aastaks vähemtuntud kaubamärgi šampanja või mõne teise alkohoolse joogi.

Cnn.com-i teatel põhjustas šampanjakao suurenenud nõudlus, vilets viinamarjasaak ja katkenud tarneahel. Raskemaks on muutunud ka jalatsite ja mänguasjade tootmine ja turustamine.

«Need tegurid avaldavad sel hooajal USA jaemüüjatele märkimisväärselt survet,» ütles veinilehekülje wine.com asutaja ja tegevjuht Michael Osborn.

Ta lisas, et nõudlus šampanja ja vahuveinide järele on USA-s alates 2019. aastast kasvanud 120 protsenti.

Alkoholi kohaletoimetamise teenus Saucey nentis, et kvaliteetseid kaubamärke on alates jõuludest raske leida.

E-alkoholipoe Drizzly esindajate teatel võiks klientidele alternatiivina tarnida näiteks roosat veini, cava't või USA vahuveine.

Šampanja (prantsuse keeles le champagne) on vahuvein, mis on valmistatud Prantsusmaal Champagne'i veinipiirkonnas ja mille toormena on kasutatud samas piirkonnas kasvatatud viinamarju.

Champagne on üks põhjapoolseimaid veinikasvatusalasid ja madalama aastase keskmise temperatuuriga kui ükskõik milline teine Prantsuse veinipiirkond. Champagne'i teeb eriliseks sealne kriidine ja lubjakivine pinnas, mis on peeneteraline ja poorne, võimaldades mineraalainetel paremini imenduda läbi viinapuu juurte. See pakub ka suurepärast drenaaži, mis aitab vältida liigniiskust.

Šampanja valmistamine: kõigepealt kääritatakse baasvein, misjärel valmistatakse cuvee, kuhu lisatakse non-vintage'i puhul ka eelmiste aastate veine, roseede puhul 5–20 protsenti punast veini. Seejärel toimub niinimetatud liquer tirage, kus pudelisse lisatakse graanulpärmi ja glükoosi segu ja vein villitakse pudelisse ning suletakse ajutise korgiga. Teine fermentatsioon toimub nn sur lie meetodil ehk pudeleid keeratakse riiulil nii, et sete pudelis sadestuks ajutisele korgile. Teine fermentatsioon kestab non-vintage veinide puhul minimaalselt 15 kuud ja vintage veinide puhul kolm aastat.

Pärast teist käärimist toimub ümberkorkimine, kus eemaldatakse ajutise korgiga pudelist korgi juurde kogunenud sade. Ümberkorkimisega eemaldub pudelist ka pisut veini, mis asendatakse magususe lisamisega (liguer d'expedition) ehk määratakse kindlaks šampanja kuivusaste ning siis suletakse pudel õige korgiga. Seejärel on šampanja keldris veel 3–6 kuud, et suhkur/magusus ühtlaselt jaotuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles