Lõuna-Eesti korstnapühkija meenutab kelmikat tööseika: mustad silmad vahtisid tahma seest vastu!

Korstnapühkija Marko Bandis. Foto: Taavi Niittee

Lõuna-Eestis tegutsev korstnapühkija Marko Bandis räägib, mida on oluline silmas pidada kütteperioodi kõrghooajal ja millised on peamised vead majapidamiste küttekolletes. Bandis meenutab ka paari meeleolukat lugu, mis tal oma töös on ette tulnud. 

Mõnede legendide kohaselt tuleb majavaim öösiti tuppa just korstna kaudu, et pererahvast kodutöödega aidata. Korsten ei pea aga korras olema mitte ainult seetõttu, et majavaimul hea tulla oleks, vaid eelkõige ikka kogu pere turvalisuse huvides.

Peamiselt Tõrva, Elva, Rannu, Rõngu, Otepää, Keeni, Sangaste ja Puka majade korstnaid puhastav korstnapühkija Marko Bandis räägib, et kütmise juures on kõige olulisem põlemisõhk. Kui õhku lastakse liiga vähe peale, hakkabki tekkima liigne tahm ja halvemal juhul pigi. «Kui puu ei saa vajalikul hulgal õhku, ei saa ta normaalselt põleda,» räägib Bandis. Tavaliselt öeldakse vabanduseks, et puud põlevad liiga kähku ära. «Aga põletamiseks nad ju koldesse pannakse,» ütleb Bandis ja selgitab, et väga külmade ilmade korral tuleb vältida ülekütmist. «Väikese ahju ja hõreda elamise puhul on mõistlik kütta kaks korda päevas,» ütleb korstnapühkija.