Ivar Vigla saab täna 50-aastaseks

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vigla viimane avalik üleastumine Kanal 2 15. sünnipäeval 2008. aastal telekanali ansambli ridades.
Vigla viimane avalik üleastumine Kanal 2 15. sünnipäeval 2008. aastal telekanali ansambli ridades. Foto: Priit Simson

Täna 21 aastat tagasi tähistas Ivar Vigla oma 29. sünnipäeva sellega, et tema ETV saates «Wigla sou» anti Felix Unduski suu läbi avalikult teada: Soome kuulutas 50- ja 100-margased kehtetuks.

Paanikas inimesed tormasid kodudest välja, et oma valuutavarusid päästa, ja said mitu korda langenud vahetuskursiga haledalt pügada. Päris ESTO TV vääriline temp, mida autor nimetab «Eesti suurimaks häppeningiks, pikkade nugade ööks».

«Kui meie arvame, et Vigla teeb nalja, siis ta ei pruugi seda teha. Ja vastupidi ka,» ütleb Vigla huumorimeele kohta tema telekajääri esimese saate, ETV «Noorestuudio pärastlõuna» režissöör Jüri Pihel.

Oma 50. sünnipäeva peab Vigla kõigi andmete kohaselt väljaspool Eestist. Kui popstaar Madonnalt võib eesti ajakirjanik veel intervjuu saada, siis Vigla suu jääb suletuks. Mees libises vaikselt kaadri taha ja on nüüd Eesti ühe vaadatuima uudistesaate, Kanal 2 «Reporteri» tegevtoimetaja.

Eestis üsna haruldane juhtum: telestaar oskas ekraanilt ära kaduda, teda pole näha kuskil arvamusliidriks pürgimas või elulooraamatut kirjutamas.

«See on tema jaoks midagi läbimõeldut ja põhimõttelist, et ta ei taha olla ühegi pildi peal ega anda intervjuud, keeldub olemast seltskonnaelu tegelane,» ütleb Kanal 2 programmijuht Olle Mirme.

Piheli sõnul pole Vigla mingi tavaline juht, kes viskab jala üle põlve ja lihtsalt laseb meestel tööd teha. Tema võtab ise härjal sarvist ja teeb kõike algusest lõpuni kaasa. «Kui mees sellise vaimse koormusega töötab, siis teda lihtsalt ei huvita avalikkus ja endast rääkimine,» leiab Pihel. 

«Reporter» on Vigla lapsuke, ta on selle juures olnud alates esimesest saatest 2004. aasta 30. augustil.

«Iga päev kolleegina Ivarit kohates näen, et tal on raugematu ramm ja kustumatu energia. Mitte et kõik tema tegemised kõigile sajaprotsendiliselt meelepärased oleksid,» nentis Olle. «Aga pole olnud, et ta kaotaks pea, ei teaks, mida tahab või kuidas oma tahtmist saada.»

Energiapommina kirjeldab Viglat ka Pihel: «Temas on pöörane pühendumus, mida Eestis reeglina ei kohta.»

«Reporteri» suure vaadatavuse kohta arvab Pihel, et Viglal on ilmeksimatu vaist ära tunda, mis läheb korda neile inimestele, kes elavad suurlinnasüdametest eemal. Nn tõelistele eesti inimestele.

See maalähedus aitas Muhumaalt pärit poissi ka tema esimesel töökohal, raadiosaates «Tere hommikust, põllumehed», mille formaati ta üksjagu lobedamaks ja noorepärasemaks kujundas.

«Ivar ei viinud kunagi läbi ühtegi koosolekut, meile see hästi sobis,» ütleb Mart Juur, kes koos Andrus Kivirähkiga kirjutas Vigla kultussseriaali «Wremja» stsenaariume. «Meie viisime talle käsikirja ja suhtlesime minimaalselt. Inimestele pinda käimata hoidis ta masinavärki ilusti töös.»

Juure sõnul suutis Vigla kokku panna inimesed, kes üksteisele meeldisid ja üksteist vastastikku üles kütsid. «Ta oli juba sel ajal nähtamatu. Kohtusime temaga heal juhul korra kuus.»

Juur mäletab Viglat juba Tartu Ülikooli õpingute ajast, kus hilisema telemehe tuba erines kardinaalselt legendaarses Pälsoni ühikas lehvinud boheemlikust õhkkonnast. Toas olid maas vaibad, joodikuid üle ukse ei lubatud, toa elanikud käisid hommikumantlites ja härradel oli oma toa ukse ees sisse seatud suitsetamisnurk kahe tugitooli ja kauni tuhatoosiga. «Nagu mingi härrasmeeste klubi,» õhkab Juur heldimusega.

Melomaan Juur soovitab ka meenutada, et Vigla tegi omal ajal ansamblit nimega Vahe, mille kõige tuntumad lood on Juice Leskineni kaver «Eesti, Eesti» ja Juhan Viidingu tekstile kirjutatud «Helsingin Sanomat». «Vigla on andekas inimene ja tema roll on meie mütoloogilises teadvuses palju suurem, kui see igapäevaelus meelde tuleb,» väidab Juur.

Mis saab Eesti telest siis, kui  Vigla ühel päeval ütleb, et mulle nüüd aitab, tehke ise edasi?

Kolleeg Mirme ei usu, et see päev lähemas tulevikus saabuda võiks: «Küllap ta suudaks ka ilma teletööta elada, aga ma ei usu, et ta jääks, käed rüpes, istuma ja oma lahingukuulsuse radu meenutama.»

Ivar Vigla tegemised

•    Raadiosaade «Tere hommikust, põllumehed»

•    Töö Jüri Makarovi TOP-raadios (Koos Alar Rästaga)

•    «Noorestuudio pärastlõuna» ETVs (koos Vahur Kersnaga)

•    «Wigla sou» ETVs

•    «Wremja» Kanal 2s

•    Alates 2004. aastast «Reporteri» tegevtoimetaja

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles