/nginx/o/2009/01/26/123306t1hfe10.jpg)
Briti kuulus maadeavastaja ja Ameerika mandri uurija sir Walter Raleigh adopteeris praeguse Guyana aladelt pärismaalasest poisi.
Sir Walter Raleigh adopteeris indiaani poisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raleigh võttis indiaani päritolu tumedanahalise lapse Suurbritanniasse kaasa, kirjutab The Telegraph.
Londoni linnaarhiivis asuvad dokumendid, mille kohaselt poiss ristiti 13. veebruaril 1597. aastal Chelseas Saint Luke´i kirikus.
Laps sai nimeks Charles ja oli siis 10- 12-aastane. Ajaloolaste arvates oli see poiss üks esimesi Briti saartele toodud indiaanlasi.
Ajaloodokumentides ei ole siiski märkmeid selle kohta, milline oli lapse elu Guyanas. Ajaloolaste andmetel asus poiss Raleigh majja elama ning ta oli midagi teenri ja poja vahepealset.
Briti ajaloolaste oli varem andmeid, et Raleigh tõi reisidelt kaasa ainult täiskasvanuid. Kaks meest, Manteo ja Wanchese saabusid Inglismaale 1584. aastal. Nad olid pärit ühelt Kariibi mere väikesaarelt.
«Raleighl oli võimalus adopteerida see pärismaalasest poiss, ilma, et ta oma bioloogilise poja pärimisõigust oleks ohtu seadnud. Ta ei kohelnud adopteeritud Charlesi orjana, vaid pigem pojana ja isikliku teenrina,» arvasid ajaloolased.
Nad jätkasid, et sir Walter Raleigh võis kasutada pärismaalasest lapse ristimist ka oma uue reisi reklaamimiseks.
«Tal oli pidevalt rahapuudus. Ristimises nägi ta enda jaoks head reklaami. Tol ajal oli tavaline, et Ameerika mandri päriselanikke toodi Vanasse Maailma ja neid riietati nagu eurooplasi ja õpetati kombeid. Õukonnas oli selliste «kurioosumite» vastu suur huvi,» lisasid uurijad.
Sir Walter Raleigh oli kuninganna Elizabeth I lemmikõukondlane ning abiellus kuninganna õuedaami Elizabeth Throckmortoniga.
Raleigh tõi Uuest Maailmast kaasa kartuli ja tubaka ning tutvustas neid Inglismaal.
Raleigh oli aastatel 1604–1616 Toweris vangis, seejärel saadeti ta Lõuna-Ameerikasse kulda otsima. Et ta retk ebaõnnestus ning kuningas James I-le tundus kuninganna Elizabeth I endine lemmik ohtlik, siis hukati ta 1618. aastal.