:format(webp)/nginx/o/2021/12/15/14261745t1hd3c6.jpg)
Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA tahtis juba 60 aastat tagasi saata Päikese suunas uurimissondi. See sai teoks kolm aastat tagasi, kui Maalt startis sond Parker, mis on esimene Päikese krooni «puudutav» uurimisaparaat.
Päikesesond on edukalt liikunud läbi Päikese krooni ehk meie süsteemi tähe välimise kihi, võttes seal osakeste proove ja uurides magnetvälja.
NASA teadusuuringute keskuse asejuht Thomas Zurbuchen sõnas, et sondi Päikese pinna «puudutamine» on kosmoseuuringute ajaloos tähtis samm, teatab cnn.com.
«See suur samm ei võimalda ainult uurida lähemalt Päikese arengut ja mõju meie süsteemile, vaid ka seda, et saame selle kaudu rohkem teada ka teiste Päikesega sarnaste tähtede kohta,» selgitas Zurbuchen.
NASA saatis Parkeri päikesesondi teele 12. augustil 2018 Floridast Cape Canaveralist kanderaketi Delta IV Heavy abil. Sond jõudis orbiidile ja liikus Päikesele aina lähemale.
:format(webp)/nginx/o/2021/12/15/14261771t1h1f78.jpg)
Kosmoseaparaadi nimekaim astrofüüsik Eugene Parker ja teised teadlased soovivad sondi abil saada uut infot päikesetuule kohta. See on laetud osakeste voog, mis pärineb Päikese välimisest atmosfäärikihist.
Päikese kroon ehk tähe väline kiht on palju kuumem, kui Päikese tegelik pind. Parkeri päikesesond uurib seda ja peaks andma vastuse, miks see nii on.
Arvutuste kohaselt on Päikese krooni temperatuur kõige kuumemas osas üks miljon Kelvini kraadi (999 726 Celsisuse kraadi). Päikese pind on aga ainult 6000 Kelvini kraadi (5726 Celsisuse kraadi).
Sond on leidnud Päikese kohta huvitavaid asju, kaasa arvatud 2019. aastal päikesetuules avastatud magnetilised siksakilised struktuurid.
Parkeri päikesesond siseneb seitsme aasta jooksul Päikese krooni 21 korda. 2024. aastaks liigub ta Päikese pinnast umbes 6,24 miljoni kilomeetri kaugusel.
Teadlaste sõnul võib see paista kauge, kuid kosmoses on see tibatilluke vahemaa.
Sondil on 4,5 tolli (11,43 sentimeetri) paksused süsinikkomposiitmaterjalist päikesepaneelid, mis peavad taluma temperatuuri, mis ulatub 1644 Kelvini kraadini (1371 Celsiuse kraadini). Sondi sisemus ja selles asuvad instrumendid on toatemperatuuri, 20–23 kraadi juures.
«Parkeri päikesesond näitab Päikese atmosfääri magnetiliselt domineerivas kihis kroonis meile tingimusi, mida me kunagi varem ei ole saanud uurida,» ütles Johns Hopkinsi rakendusfüüsika laboratooriumi Parkeri projekti teadlane Nour Raouafi.
Ta lisas, et nad näevad magnetvälja ja päikesetuule andmete abil, kui sond liigub Päikese kroonis ja läbi selle struktuuri, mida tavaliselt on näha päikesevarjutuse ajal teleskoobiga.
Parkeri projekti teadlased said selle aasta aprillis aru, et sond ületas oma kaheksandal möödalennul piiri ja sisenes esimest korda Päikese atmosfääri. Sond registreeris ka magnetilised osakesed ja tingimused, kus atmosfäär lõppeb ja päikesetuul algab. See on 13 miljoni kilomeetri kõrgusel Päikese pinnast.
«Ootasime, et varem või hiljem puutub sond krooniga vähemalt lühikese aja jooksul kokku. Väga põnev, et sond sinna jõudis,» ütles uuringu juhtiv autor, Michigani ülikooli professor ja BWX Technologies Inci tehnoloogiadirektori asetäitja Justin Kasper.
:format(webp)/nginx/o/2021/12/15/14261789t1ha71b.jpg)
Parkeri päikesesond sisenes aprillis Päikesest möödalennul mitu korda krooni sisse ja tuli siis välja. Sondi selline liikumine aitas teadlastel mõista, et piir, mida nimetatakse Alfvéni kriitiliseks pinnaks, ei ole sujuv ring ümber Päikese. Selle asemel on sellel tippe ja orgusid, mis võimaldavad teadlastel mõista paremini Päikese pinnaaktiivsust.
Sond tegi veel ühe intrigeeriva avastuse, kui ta möödus Päikese pinnast 10,4 miljoni kilomeetri kaugusel. Ta läbis suurt struktuuri, mis tõuseb Päikese pinnast kõrgemale ja mida on Maalt päikesevarjutuste ajal vaadeldud. Kui sond läbi selle lendas, oli seal vaikne nagu tormisilmas. Teadlaste sõnul pommitavad sondi päikesetuule osakesed, selles struktuuris liikusid osakesed aga aeglasemalt ja pommitamisi oli vähem.
Sond siseneb järgmisel korral Päikese krooni järgmisel möödalennul, mis on 2022. aasta jaanuaris.
«Ootame, mida Parker võib veel leida, kui ta järgnevatel aastatel veel Päikese krooni siseneb. Millegi uue avastamise võimalus on piiritu,» teatas NASA heliofüüsika osakonna juht Nicola Fox.
Teadlaste sõnul on Parker programmeeritud nii, et tulevaste möödalendude ajal on see õigel ajal õiges kohas. Päikese 11 aasta pikkuses tsüklis algab maksimumperiood.
Päikese tsükli mõistmine on oluline, sest Päikesest põhjustatud kosmoseilm, mille taga on päikesepursked, võivad mõjutada elektrivõrku, satelliite, GPS-i, lennufirmasid, rakette ja astronaute kosmoses.
Päikese uus 11-aastane tsükkel algas 2019. aasta detsembris ja see jõuab tippu 2025. aasta juulis, mil päikese aktiivsus kasvab. Siis on aina enam krooniaine väljapurskeid ja päikeseplekke.
See tähendab, et päikesekrooni väline osa laieneb ja Parker veedab tõenäoliselt rohkem aega läbi Päikese salapärase atmosfääri lennates, andes uut infot krooni kohta.