Antropoloogide sõnul võis suudlemine saada alguse kaaslase nuusutamisest.
Millest sai suudlemine alguse?
Varajastes inimühiskondades tutvuti teise hõimu kuulujatega neid nuusutades, kirjutab Reuters.
«Nuusutades võisid ühe inimese huuled minna teise huulte vastu juhuslikult. Inimesed tundsid, et huulte kokkupanek on nuusutamisest mõnusam,» selgitas antropoloog Vaugh Bryant.
Suudlemine sai romantilise vormi Vana-Indias. Umbes 1000 aastat eKr kirjutati Vana-India teoses «Mahabarata» nii: «Ta pani oma huuled minu huultele, tekitades sellega naudingu».
Ajaloolaste arvates oli siis India ainus paik, kus suudeldi. Euroopasse olevat suudlemise toonud Aleksander Suur.
Euroopas on suudlemist kasutatud kui valitsejale lojaalsuse ja ühiskonna hierarhias olemise näitamiseks. Ühel sotsiaalselt tasemel olnud kõrgklassi inimesed suudlesid teineteist suule. Sõdurid, teenijad ja orjad peremehe põsele, kätele, jalgadele, mantli hõlmale või maad peremehe ees.
Läbi ajaloo on püütud suudlemist ka keelata. Rooma keiser Tiberius andis välja suudlemist keelava seaduse. Keiser arvas, et pidalitõbi tekib ja levib suudlemise teel.
«Ei Tiberiusel ega teistel valitsejatel ei õnnestunud suudlemist ära keelata,» lausus ajaloolane Sheril Kirshenbaum.
Kõige agaramad suudlemise keelajad olid varajased kristlased. Suudlemist on mainitud piiblis mitmel korral, kuid vaid ühel korral on see romantiline. Piiblis leidub palju niinimetatud Juuda suudluse ning tervistamise suudluse kohta.
Kirikuisad ei ole suudlemist soosinud ka hiljem. 1312. aastal sõnas paavst Clemens V: «Suudlus, mis on seksuaalsusega seotud, on surmapatt».
Paljudes maailmaosades ei kasutata siiani suudlemist. Misjonäride kaudu jõudis 19. sajandil suudlemiskomme Aafrika, Aasia ja Okeaania põliselanikeni.
Suudlemine võeti omaks, kuigi alguses peeti seda vastikuks.
«Nad viisid põlisrahvastele jumalasõna, kuid ka suudlemise,» laususid antropoloogid.
Suudluskomme jõudis Jaapanisse ameeriklaste kaudu. Jaapanis peeti suudlemist esialgu solvangu märgiks.
Tänapäeval on suudlemine kahe inimese vaheline kommunikatsioon. See on sild sõnade ja tegude vahel.