KARM STSEEN ⟩ Rein Rannap loeb ema vihaseid sõnu: mandunud egoist, kes tuleks kolooniasse saata

Filmist «Päris Rannap» avaldati välja jäänud stseen, milles muusik loeb oma ema päevikust lõike enda kohta noorukina.

«Äsja ilmunud dokumentaalfilmi «Päris Rannap» üks võimsamaid läbivaid liine on Rein Rannapi ema päevikud. Rein Rannap on tuntud oma maksimalismi ja keerulise isiksuse poolest. Film on hea näide sellest, kuidas me kõik tuleme oma lapsepõlvest. Rannapi perfektsionismi tagamaid tuleb just otsida lapsena puudu jäänud tunnustusest,» sõnavad filmitegijad. Just see osa filmist on saanud vaatajatelt nende hinnangul kõige enam vastukaja: «Päevikutes nähakse traagikat, õudust ja õppematerjali lastevanematele.»

Tegijad on nüüd Rein Rannapi heakskiidul avaldanud filmist välja jäänud stseeni, milles täna 68-aastane muusik loeb oma ema päevikust ühel 1968. aasta vihahetkel kirja pandud sissekannet. «Reinus oli juba nii sügavalt juurdunud vaen oma vanemate vastu. Muidugi selle piirini, kus oli tarvis neilt midagi saada – siis käisid need vanemad hiilgavalt. Ja põlastus kõigi täiskasvanute suhtes, pisikeste eranditega, nagu erialaõpetaja, tädi Helju (Tauk),» kirjutab ema päevikus toona 14- või 15-aastase Rannapi kohta. «Tema joont, põhimõtteid ja tegutsemist ei võinud millegagi häirida – siis said nii, et kõrvad huugasid. Kui aga isa kord jälle juuste pärast vihastas, raadio sülle haaras ja garaaži viis, mõnitas ja irvitas Rein isa üle täieliku rahumeelega. Niisugusel juhul tuli alati tahtmine kutsuda miilits ja saata see nolk kolooniasse. Kahjuks karistatakse palju parema iseloomu ja hingeeluga noorukeid, kes on eksinud mõnes üksikus teos, kuid selliseid mandunud egoiste ja kalestunud südamega tüüpe ei ähvarda ega hirmuta millegagi, kasvatamisest rääkimata. Poiss on nagu terasekamakas – täksi teda millega tahes, ei kõssa kah. Kuidas ta on selliseks kasvanud, ei oska keegi analüüsida,» jätkab ema päevikus.

«Muusikul oli suhteliselt keeruline suhe oma vanematega, neil oli jäägitu pühendumine muusikale. Seda kõike kõrvalt vaadates, sellest läbi murdes ja ema armastust otsides – just nii ongi kujunenud Rannap, keda me täna teame,» ütles filmi üks autoritest Aleksander Ots.

Filmi kaasautor Kaidi Klein loodab, et ehk hakkavad nii mõnedki lapsevanemad pärast filmi vaatamist oma lapsi rohkem tunnustama ja pöörama enam tähelepanu sellele, kuidas ja milliste sõnadega oma lastega suheldakse. «Sest sõnal on jõud,» tõdeb Klein.

Dokumentaalfilmi «Päris Rannap» on tootnud Sterotek Film («Ott Tänak – The Movie»). Sama meeskond on muuhulgas varem teinud kaks dokumentaali, mis kajastavad Rannapi loomingulist tegevust. 2017. aastal valmis «Ruja – Keelatud!», kus põimuvad Rannapi meenutused Ruja algusaastatest ja varajaste laulude salvestusprotsess. Sellele järgnes film «Eesti muld ja Eesti Ruja» 2017. aastal toimunud suurejoonelisest Ruja taasühinemiskonserdist.

«Kahtlemata on Rein Rannapi panus Eesti muusikasse hindamatu, kuid seejuures on tegemist väga keerulise ja vastuolulise isiksusega, kes sageli muusikute ja lauljate kannatuse proovile paneb. Arvukates telesaadetes on vaataja kohtunud just sellise Rannapiga, millisena ta ennast parajasti näidata soovib. Tal on suurepärane võime tõmmata ette mask ja esitada intervjuudes hoolikalt läbikomponeeritud teksti. Ka valmivast dokumentaalist oli tal oma nägemus, mis oli küll vastuolus tegijate omaga,» tutvustavad filmi selle tegijad.

«Päris Rannapit» saab praegu vaadata kinodes üle Eesti ja Eesti filmide virtuaalkinos Netikino.